Eesti tööstus ei saa jalgu alla

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on siin tööstuse peamisteks murelasteks elektroonika-, trüki- ja plastitööstus, millede kindlustunne halveneb.

Kroonpressi juhi Andres Kulli sõnul on ettevõtte eksporttellimused ligikaudu eelmise aasta tasemel, kõikudes kuust kuusse üle või alla mulluse piiri. "Kindlasti on selle põhjuseks suur pikaajaliste lepingute osatähtsus ning püsiklientide baas, mis on meie juures püsinud juba aastaid. Samas mõjutab ka neid kliente reklaamituru killustumine ja trükist eemale liikumine nii, et müügitööd uute klientide saamiseks tuleb teha pidevalt," ütles Kull.

Kull põhjendas tööstussektori madalat kindlustunnet sellega, et viimaste arengute valguses ongi lihtsalt keeruline midagi positiivset välja tuua. Tema sõnul tundusid valuutakursid liikuvat  õiges suunas, aga viimastel päevadel on euro jällegi tugevnenud, mis ei ole eksporti silmas pidades soodne. Kull lisas, et nafta hind on tõusnud seoses Iraagi sündmustega ja hakkab kindlasti mõjutama transporditeenuste maksumust. Kui sellele lisada veel uuest aastast kehtima hakkavate Läänemerel kasutatava laevakütuse väävlisisalduse uute piirnormidega kaasnev, siis hakkab transport olema eksportija jaoks uueks tõeliseks väljakutseks konkurentsivõime säilitamisel. "Tarbijate kindlustunne on Skandinaavias samuti vähenenud, mõjudes negatiivselt reklaamimahtudele. Viimastest sõltub otseselt ka trükituru käekäik. Kõike seda kokku võttes on keeruline olla üleliia optimistlik," märkis Kroonpressi juht.

Maht kasvab vähem. EKI teatel on viimasel kuudel tööstusettevõtjad küll suutnud toodangu mahtu kasvatada, kuid vähem kui eelmisel aastal. Suurema osa tööstusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid ligi 24% ettevõtetest on alla tavapärase tellimustemahuga.

Vähenenud on nende tööstusettevõtete osakaal, kes lähema 3 kuu jooksul suudavad käivet kasvatada. Kui eelmise aasta juunis oli selliseid ettevõtteid 33%, siis nüüd vaid 18%. Ettevõtjate hinnangul töötajate arv tööstussektoris ei muutu ja ka müügihinnad püsivad paigal.

Metaprint ASi juht Martti Lemendik tunnetab pakenditööstuses Skandinaavia turgu kinnisena, sest antud valdkonnas ei ole sealsed ettevõtted eksportööridele orienteeritud. Tema sõnul on turg liikumiste mõttes surnud, sest kasvusid kuskilt ei paista. Lemendiku sõnul moodustab Metaprinti jaoks Skandinaavia kogusummas 4-5 korda väiksema osa kui Eesti turg.

Lääne-Euroopa taastub. Lemendik tunneb rõõmu Lääne-Euroopa tööstuse taastumisest, kus ta probleeme ei näe. Tema sõnul on ettevõtte kliendid teavitanud näiteks Saksamaa turul kuni 8% kasvust, mis olevat meeletult hea. Samuti läheb hästi Metaprinti Hollandi klientidel, kelle kunded on võtnud varasemad projektid sahtlist ning näitavad 3-4% suurust kasvu. "Vanadel Euroopa turgudel on sellised numbrid head," ütles Lemendik.

Metaprinti juhi sõnul on segmenditi kasvanud määrdeaine- ja tarbepakendite toodang, kuid raskusi valmistab ehitussegment, täpsemalt ehitusvahtude pakendid. "Kuna lõppturg on vägagi mahurikkalt seotud idaga, siis üldine majandusolukord selles piirkonnas on kehv. Lisaks veel poliitilised pinged. Sealt midagi head küll vastu ei vaata," märkis Lemendik.

Firmajuhi teatel seadis Metaprint tänavu eesmärgiks antud eelarves kasvada 10%, kuid tõenäoliselt jääb näitaja vahemikku 5-7%. Lemendiku sõnul toetab kasvu tugev esimene kvartal, kuid teise kvartali 3-5% kasv aastases võrdluses kärpis tänavuse poolaasta kasvu 10% peale. Kuigi jääb mulje, et täna on ettevõte täpselt eesmärki täitmas, siis Lemendiku sõnul tuleb kolmas kvartal ehk kõrghooaeg, kus on raske saavutada kasvuprotsente. "Siis töötame piiri peal. Sealt tuubist lihtsalt rohkem ei tule," lausus Metaprinti esindaja. Tema sõnul on väljavaade teha neljandas kvartalis statistiliselt parem tulemus.

Olemasolevate lepingutega loodab Lemendik aasta lõpetada kindlasti plusspoolel. Kui ettevõtte kasv jääb 7% juurde, siis võib Metaprint suures plaanis rahule jääda. "5% on selline õlakehitamise koht. Nende numbritega mägesid ei liiguta," lisas ta.

EKI konjunktuuribaromeetrite andmetel on kindlustunne halvenenud kõigis ärivaldkondades viimase kuuga, kuid tarbijate kindlustunne ei muutunud.       

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga ei muutunud (indikaator nii mais kui juunis -4) ja püsib pikaajalisest keskmisest (-10) paremal tasemel. Paranesid ootused oma pere majandusolukorra suhtes ja halvenesid hinnangud riigi väljavaadete suhtes. Säästuprognoos paranes ja inflatsiooniootused jätkuvalt vähenesid.

Jaekaubanduses ettevõtjate kindlustunne juunis vähenes, kuid püsib endiselt muude majandusharude hulgas kõige kõrgemal tasemel (indikaator mais +26, juunis +23). Viimase 3 kuu müük on läinud hästi, kuid müügiprognoos järgnevaks 3 kuuks on mõõdukalt halvem kui eelmisel aastal samal ajal ning halvem kui eelnevatel kuudel. Müügi suurenemist prognoosib juunis 45% kauplusi (mais 56%). Töötajaid soovib juurde võtta 23% kauplusi. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on positiivne, kuid natuke kehvem kui eelmisel aastal samal ajal või eelnevatel kuudel (saldo juunis +4, mais +13).

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on juunis  +11 ja see on natuke halvem kui eelmisel kuul. EKI muutis mais veidi ka metoodikat, mistõttu ei saa juuni tulemusi täies mahus võrrelda mullusega. Lisandunud on näiteks logistika, telekommunikatsiooni ja arhitektuuri valdkond.

Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel suurenenud, kuid mitmed teenindusvaldkonnad ootavad järgnevalt 3 kuult nõudluse ja müügi langust. Vähenevat nõudlust järgneva 3 kuu jooksul nimetasid 52% reklaamifirmadest, 31% telekommunikatsiooni ettevõtetest, 25% arhitektuuribüroodest,  22% maanteetranspordi ettevõtetest ja 30% logistikafirmadest. Suvine nõudluse langus on enamikele neist valdkondades olnud iseloomulik aastaid. Kõige kõrgem on kindlustunne hotellidel ja restoranidel ning IT sektoril.

Ehitusettevõtete kindlustunne langes (mais -6, juunis-14) ja on oluliselt alla pikaajalist keskmist (-1). Madalam on kindlustunne elamute ja rajatiste ehitajatel, kõrgem mitteeluhoonete ehitajatel.

Ootuste kohaselt järgneva 3 kuu jooksul ehitustööde maht kasvab, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ning 44%-l ettevõtetel on tellimuste portfell alla tavapärast. Kõige enam tunnetavad väikest tellimuste portfelli rajatiste ehitajad, kus 61%-l ettevõtetel on tellimusi liialt vähe. Enamuse (86%) ettevõtete hinnangul ehitushinnad ei muutu. Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni sesoonselt silutud andmete järgi põhjustas Euroopa tööstussektori usaldusindeksi languse ettevõttejuhtide ettevaatlikumad hinnangud tootmismahtude prognoosidele, tellimuste tänasele mahule ja valmistoodangu varudele.

Suurematest riikidest paranes tööstussektori kindlustunne maiga võrreldes Suurbritannias ja Hispaanias ja Itaalias, kuid halvenes Saksamaal ja Prantsusmaal. Lähinaabritest paranes tööstuse kindlustunne Rootsis ja Lätis, kuid halvenes Soomes ja Leedus.

Majandususaldusindeks ESI langes suuremates euroala riikides Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, kuid tõusis Hollandis ja Hispaanias. Esile tasub tõsta indeksi kasvu Kreekas, mis ületas pikaajalise keskmise taseme esimest korda pärast 2008. aasta augustit.Allikas: Euroopa Komisjon