Kuidas viljakamalt tootma hakata?

Äripäeva 11. juuli rubriik Tööstus küsis siinsetelt edukatelt tööstustelt, mis viisidega ettevõtted oma tööviljakust parandavad.

Suurtest investeeringutest hoidutakseMeelis Einstein, ASi Kunda Nordic Tsement juhataja

Meie äris on mahud väga suured ning pidevalt otsime õiget tasakaalu suurema tootmise ja väiksemate kulude vahel. Mahtude realiseerimisel on tähtis koduturg ja eksport. Kui need hakkavad tootmist piirama, siis kohe tööviljakus väheneb. Suurte investeeringute tagasimakseaeg jääb üldjuhul liiga pikaks, kasulikumad on investeeringud tootmise stabiilsuse tagamiseks. Kui suur ja kallis tootmisprotsess sujub vähemate seisakutega, on võit päris suur. Sama lugu on seadmete optimaalse koormamisega.

Meil on töötajaid 218, keskmine brutopalk jääb 1200 euro juurde, mis on töötleva tööstuse ja mäetööstuse keskmine. Oleme viimastel aastatel inflatsiooni jagu palkasid korrigeerinud, et töötajate ostujõud ei väheneks.

Ericsson teeb koostööd TTÜgaÜlle Matt, Ericssoni Tallinna tehase personalijuht

Ericssonis on tööviljakus aastatega märgatavalt suurenenud ja sellele paneb aluse meie ettevõtte juhtimissüsteem, töösooritust toetavate protsesside efektiivsus, investeerimine kõrgetasemelistesse tootmistehnoloogiatesse ning panustamine töötajate teadmiste ja oskuste arendamisse.

Uute oskuste omandamine on osa tööst ning sellele kulub umbes kuus protsenti meie tööajast. Ideid saame nii kogemuste vahetamisest Ericssoni teiste tehaste kolleegide kui ka oma töötajatega. Samuti saame oma protsesse tõhustada tänu koostööle Tallinna Tehnikaülikooli professorite ja tudengitega Mektory projektide raames.

Palgahüpet ei tuleOlle Horm, Atria Eesti ASi juhatuse esimees

Eesti turg on killustunud, pidevalt balansseerime, kuidas oleks müügipool korralik ning samas toodete arv optimaalne. Mida väiksem toodete arv, seda suurem on efektiivsus.

Otsime lahendusi, kuidas paremini inimeste tööd korraldada, nii et tööaeg ei läheks tühja. Tuleb planeerida, mitu korda nädalas sama toodet tootmisse lasta. Tuleb arvestada säilivustähtaegadega ja nõudlusega. Mida väiksem tootmiskordade arv (rohkem tooteid korraga), seda suurem ka üldine tootlikkus. Muidugi investeerime seadmetesse. Palgad ja tootlikkus tõusevad aastas umbes 5-10 protsenti. See on tasa ja targu, kuid suurt hüpet ei ole olemas ega tulemas.

Ühtne juhtimine aitab säästaTeet Soorm, HKScan Estonia juhatuse esimees

Oleme kasutanud erinevaid meetmeid nii lihatööstuses kui ka algtootmises, nagu näiteks linnuliha töötlemise koondamine ühte uude tehasesse Tabasalus. Tarneketis oleme liikunud riigipõhiselt juhtimiselt Baltikumi põhisele juhtimisele, mis on kiirendanud protsesse ja hoidnud kokku kulusid.

HKScan Estonias on alalisi töötajaid kokku umbes 1260. Vaatame töötasud vastavalt tööjõuturu olukorrale üle korra aastas. Käesoleval aastal oleme tõstnud töötajate palku kõigis meie ettevõtte töölõikudes, alates söödatehastest ja lõpetades lihatööstustega. Töötajate palgatõus on jäänud 5-15 protsendi vahele.

Viru Keemia Grupp (VKG) panustab investeeringutesse, kuid selle varjus on kasuminumber kokku kuivanud, oma roll on ka kõrgetel keskkonnatasudel ja töötajaskonna palgatõusul.

Majandusnäitajad pole investeeringutest veel hoogu võtnud. Ettevõte investeeris mullu ligi 100 miljonit eurot ehk kolmandiku võrra aasta varasemast rohkem. Samal ajal taandus kasum aastaga pea poole võrra 19 miljoni euroni. 2100 töötajaga firma tööjõukulud kasvasid samal ajal kuuendiku võrra 39 miljoni euroni.

Ettevõtte avalike suhete juht Julia Piilmann selgitas, et tulemusi mõjutasid peale palgakulude kasvu veel Eesti Energialt ostetud põlevkivi hind ja kõrged keskkonnatasud.

"Samas mahus toodangu tootmisele kulutame praegu rohkem vahendeid kui varem ja see on juba sisemise efektiivsuse küsimus. Selle küsimusega peame veel tegelema," lausus Piilmann. Firma keskendub ka põlevkivile põletamisest väärtuslikuma kasutuse leidmisele.

Juunis käivitas ettevõte sünteesivaikude seadme, mis toodab toorainet rehvitööstustele. Üks suund põlevkivi kasutamiseks on peenkeemia, millega on tõsisemalt tegeletud viimastel aastatel. VKG Oili toodetud kemikaale leiab nii kosmeetikatoodetest kui elektroonikaseadmetest. Lisaks rajab ettevõte kolm õlitehast, millest üks on valmis, üks valmib tänavu ja viimane tuleval aastal. Kokku investeeriti neisse 200 miljonit eurot, piirkonda peaks see looma 300 töökohta.

Nadi viljakus takistab palku tõstmast. Hiljuti äratas tähelepanu Indrek Neivelti üleskutse tõsta miinimumpalk 1000 euroni, kuid mitmed majandusteadlased on selle kahtluse alla seadnud. LHV majandusekspert Heido Vitsur kirjutas Äripäevas, et palgatõusu ja ka SKT kahekordistumise tooks ennekõike see, kui meie töö muutub palju viljakamaks.

Lihatööstus: rohkem teed, rohkem teenid. Eesti suuruselt teise lihatööstuse Atria juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul kehtib lihatööstuses üldiselt sotsiaalne kokkulepe, et kui suureneb tootlikkus, suureneb ka palk. Nõnda teenivad nii ettevõte kui töötajad.

Siseturul seab aga piirid Eesti väiksus. Eesti tarbija ihkab aina uusi lihatooteid ja soovitavalt isegi väikestes pakendites. Ka tootenimed vahetuvad kiiresti, sest tarbija on sellega harjunud. "Lihatööstuses on pidev konflikt müügi ja tootmise vahel. Tootmine tahab teha suuremaid sarju, müük aga lihtsaid ja väikeseid kulinaarialaadseid tooteid. Viimased viivad tootlikkuse alla," arutles Holm. "Aga kokkuvõttes ju tarbija otsustab. Mida tema tahab, seda peame pakkuma."Rohkem saaks masinale teha anda.

HKScan Estonia (Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg) juhatuse esimees Teet Soorm lausus, et tehnoloogiliselt on Eesti lihatootmine Euroopa Liidu (EL) keskmisega võrreldes juba heal tasemel, eriti on see nähtav loomakasvatuses. Murekohad on madalam automatiseeritus ja kaugus ELi siseturu tuumikust, seda võimendavad ka aeglased transpordiühendused. "Turunduslikus osas teeme alles esimesi samme ja lihatööstuse bränditoodete eksport toimub arvestataval määral ainult Lätti ja Leetu," nentis Soorm, viidates ka meie halvale mainele tootjana, võrreldes vanade Euroopa Liidu riikidega.

Konkursil pere- ja töötajasõbralik ettevõte parimaks tööstusfirmaks ning 2013. aasta unistuste tööandja konkursi finalistide hulka pääsenud Ericsson Eesti ASi personalijuht Ülle Matt rääkis, et neil investeeritakse palju töötajate teadmiste ning oskuste arendamisse. Elektroonikasektor igatseb tema sõnul rohkem erialase ettevalmistusega spetsialiste. Kõrgharidusega inseneride kõrval ka neid, kel korralik rakendus- või kutseharidus. "Tehnoloogia areng eeldab, et ka lihtsamate tööoperatsioonide tegijatel on erialane tehniline haridus. Samuti aitaks tulemuste saavutamisele kaasa juhtimisoskuste tõus, milleks ettevalmistus võiks alguse saada juba koolipingis."

Väärtust lisatakse eeskujudest vähem. Eestit kiputakse ikka võrdlema jõukate Skandinaavia maadega. Lihatööstuses on vahe märkimisväärne. Näiteks Atria Eesti kuulub Atria kontserni, millel harud ka Soomes, Rootsis ja Venemaal. Olle Hormi sõnul on Eesti haru tööviljakus umbes kaks kolmandikku võrreldes kahe esimesega ning võrdväärne idanaabritega.

Küll aga ütles Kunda tsemenditehase juhataja Meelis Einstein, et nende töötajate tööviljakus on enam-vähem samal tasemel Skandinaavia konkurentidega. "Ehitusmaterjalide tootjate tööviljakus tooteühikut inimese kohta on minu arvates hea. Probleem on väikeses lisandväärtuses inimese kohta, mis tuleneb madalatest müügihindadest, need on survestatud Eesti kohta liiga suurte tootmisvõimsuste tõttu," märkis ta siiski. "Väljapääs on leitud ekspordis, mida sektor on suutnud pidevalt kasvatada ja ületab praegu juba kriisieelset taset."

- Tööviljakus ehk lisandväärtus hõivatu kohta oli Eestis 2012. aastal 69,9% Euroopa Liidu keskmisest (2013. aasta andmeid Eesti kohta veel pole).- Eestist kehvem oli see vaid Lätis (66,2%), Rumeenias (51%) ja Bulgaarias (44,5%). Leedus oli see näitaja 74%, Soomes 109%. Kõige kõrgem oli tööviljakus Luksemburgis: 162,6% ELi keskmisest.- Tööviljakus töötatud tunni kohta oli Eestis 2012. aastal 11,2 eurot. Euroopa Liidu keskmine oli 31,9 eurot. Eestist madalam oli see Leedus (10,3 eurot), Lätis (8,2 eurot), Rumeenias (5,4 eurot) ja Bulgaarias (4,8 eurot). Soomes oli näitaja 39,5 eurot ning edukaimas liikmesriigis Luksemburgis 58,2 eurot.

Allikas: Eurostat