21. august 2014
Jaga lugu:

Miljonid voolavad Eesti idufirmadesse

Idufirmade õitseng Eestis toob loogilise jätkuna siia ka üha enam välisraha, mis on märkimisväärne süst meie majandusse. Alates 2006. aastast on Eesti idufirmad saanud 138 miljoni euro eest investeeringuid. Sellest vaid ligi 28% on Eesti päritolu.

Garage48 eestvedamisel on üles loetletud kõik teadaolevad investeeringud Eesti idudesse alates 2006. aastast. Kokkuvõttest selgub, et esimestel aastatel panid idudele õla alla peamiselt kodumaised investorid – Skype’i asutajate Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinna ja Toivo Annuse loodud Ambient Sound Investments (ASI) ning Indrek Neiveltile kuuluv Trust IN. 2007. aastal sai esimese suurema välismaise rahasüsti ajatempli teenust pakkuv Guardtime, mis kaasas välisinvestoritelt rohkem kui 800 000 eurot. Sealt edasi on välisinvesteeringute osatähtsus ainult kasvanud.

Nii-öelda rekordaasta oli 2012, mil kohalikud start-up’id kaasasid 20,7 miljoni euro eest investeeringuid ja üksnes ligi 15% sellest oli Eesti kapital. Ka see aasta jookseb juba rekordnumbrites – juuliks oli kaasatud ligi 37 miljonit eurot, millest vaid 3,8 miljonit ehk 10% on tulnud kodumaalt.

Skype polnud esimene. 10aastaselt programmeerima õppinud ja keskkoolis arvutimängu eest esimesed 5000 dollarit teeninud Ahti Heinla tegeleb investeerimisega hobi korras, et jagada kohalikele idudele oma kogemusi ja raha. “Ma hakkaks sellest pihta, et kui ma olin 10aastane, õpetas ema mind programmeerima, aga Skype on kindlasti kõige tuntum asi, kus ma olen osaline olnud,” alustab Heinla intervjuud, kui uurin, kas Skype’i võib tema jaoks alguseks nimetada.

Ta lisab, et Skype ei olnud kindlasti algus, sest oli järjest kolmas start-up sama meeskonnaga, kuhu peale tema kuulusid Janus Friis, Niklas Zennström, Jaan Tallinn, Toivo Annus ja Priit Kasesalu. “Esimene oli Kazaa, millest saime väga palju kasutajaid, väga palju tuntust, aga mitte raha. Teine oli Joltid, millest ei saanud kumbagi ja millest seetõttu keegi midagi ei tea. Kolmas oli Skype, millest saime mõlemat,” räägib Heinla.

Kuid tagasi algusesse – Heinla vanemad olid programmeerijad ja nii nagu ikka õpetatakse kodus lastele tähti või lugemist, nii õpetas ema talle programmeerimist. Isa õpetused ei olnud samuti lihtsate killast – 1. klassis õpetas ta pojale 2. klassi matemaatikat, 2. klassis 3. klassi matemaatikat jne.

“Minu esimene programm ei olnud midagi väga lihtsat. See pidi lahendama matemaatikaülesannet, et kui sul on võimalik osta kolme eri hinnaga näiteks raamatuid ja peaksid kulutama 100 ­eurot, siis mitu sa peaks ostma ühte, teist või kolmandat, et see raha täpselt täis saada,” kirjeldab Heinla. Sellest ajast hakkas talle programmeerimine meeldima. Kuna tol ajal – 1980ndate alguses – kellelgi kodus arvutit ei olnud, tuli programmeerimiseks leida muid kohti. “Tuli käia vanemate töökohas ja panna kaustikusse kirja, mis ajal ma tahan arvuti juurde saada, ja siis sai näiteks nädala pärast, kaheks tunniks,” meenutab Heinla.

Järgmine oluline etapp oli Gustav Adolfi gümnaasium, kus Heinla pinginaabriks sattus Jaan Tallinn. Samas klassis õppisid ka Toivo Annus ja Tauno Tats, kes on praegu tegevjuht Ambient Sounds Investmentsis. Ka mitu teist noormeest, kes hiljem Skype’is töötasid, olid samas klassis.

Esimene raha. Koos Tallinna ja Priit Kasesaluga, kes oli esimese klassivend eelmisest koolist, hakati koos üht arvutimängu kirjutama. Oli veel sügav nõukogude aeg.

“Metalliärimeeste kaudu müüsime selle mängu Rootsi. Tõenäoliselt tegelesime riigivastase tegevusega, aga saime selle eest 5000 dollarit. Me kõndisime ühel hetkel Jaaniga mööda linna nii, et meil olid sõna otseses mõttes taskud pungil rubladest. See oli tohutu rahasumma tol ajal,” räägib Heinla õhinaga esimesest olulisest tehingust 18aastasena. Ilmselgelt ei olnud sellest hetkest enam küsimust, milline on edasine karjäärivalik.

Heinla tee viis edasi Tartu Ülikooli, kus ta otsustas õppida füüsikat, kuid mõistis mõne aja möödudes, et hobitegevust ei tasu ülikoolis õppida ja nii jäi kõrghariduse omandamine pooleli. Samal ajal jätkas ta arvutimängude tegemist ja müümist kuni 1990ndate lõpuni. “Need jõudsid ka mängijate ette, kuid ükski ei saanud selliseks hitiks, mida üle maailma teatakse. Ära sai elatud, rikkad me küll ei olnud,” meenutab Heinla.

Koostöö rootslastega. Kui arvutimängude kirjastamine enam ei õnnestunud, otsustati proovida midagi muud ja nii alustas Heinla tööd portaali Everyday.com juures. “Pakkusid head raha raske ja kiire töö eest. Mõtlesime, et me oleme mänge tehes rasket ja kiiret tööd teinud küll ja küll ja läksime sinna,” kommenteeris Heinla. Portaali juhtis sel ajal Niklas Zennström, ka Janus Friis töötas seal. Aasta möödudes otsustas kogu tulevane Skype’i asutajate tiim enam-vähem samal ajal Everydayst lahkuda.

Zennströmil oli idee luua failide vahetamise programm, mille tegemiseks kutsus ta appi Heinla, kellega liitusid Tallinn, Kasesalu ja Annus. Nii hakati tegema Kazaad. Miks Kazaa raha sisse ei toonud? Heinla sõnul oli põhjus selles, et inimesed ei ole valmis muusika eest maksma ja peamiselt just muusikat Kazaa vahendusel jagati.

Järgmine projekt Joltid, millega taheti pakkuda odavat failide liigutamise teenust firmadele, ebaõnnestus sarnastel põhjustel. Arvati, et turul on võimalus olemas, kuid inimesed ei olnud valmis maksma, ja võimalus kadus. Kui oli selge, et Joltidist asja ei saa, hakati ajurünnakuna otsima uut projekti, millega tegeleda. “Kõik olid masinaehitajad, firmaehitajad, me ei saanud teistmoodi. Me ei mõtle järgmiseks asjaks seda, et lähen nüüd panka tööle,” kirjeldas Heinla Skype’i sündi.

Jagab kogemusi. Kõige eelneva taustal jõudis Heinla ühel hetkel arusaamiseni, et tal on raha, mida investeerida, ning kogemust ja arusaama start-up’ide maailmast. “Kuna siin ei ole Silicon Valley, siis siin väga paljudel ei ole. Kui sul on kogemusi oma praktikast, oled näinud kümneid start-up’e mis on saanud edukaks, ja veel rohkem kümneid, mis ei ole saanud edukaks, siis sul on kogemus, mida tasub jagada,” räägib ta.

Kuna Heinla huvi on eelkõige ise uusi idufirmasid luua, on investeerimine tema jaoks hobitegevus. Ta teeb seda missioonitundest ning rõhutab, et kindlasti mitte selleks, et süstemaatiliselt raha teenida. See paistab ka tema aktiivsusest – enda sõnul on ta pigem passiivne investor, kes ei hoia iga päev kõigil oma investeeringutel silma peal ega sekku firmade tegevusse. Nõu annab Heinla enda sõnul “jaokaupa ja väga paljudele laiali”. Ta märgib, et kui oleks sajaprotsendiliselt ainult missioonitundele pühenduv inimene, siis teeks seda täiskohaga kogu aeg, aga kahjuks investeerimine põhikohaga teda ei köida.

Uus edulugu. Kohti, kuhu investeerida, leiab ta ise, kuid tullakse ka küsima. “See on väga võrgustikupõhine äri. Ma tunnen kõiki Eesti start-up’i-tegijaid või kedagi, kes neid tunneb, ja peaaegu kogu tegevus käib tuttavate kaudu üksteisele tutvustades,” kirjeldab Heinla, mismoodi investeeringuteni jõuda ja kuidas olla kindel, et investeering end ära tasub. Viimase puhul annab kindlustunnet, kui usaldusväärne inimene võrgustikust on oma rahaga tõestanud, et mõni idu on rahastamist väärt.

Heinla portfellis on nii isiklikke investeeringuid kui ka ASI kaudu tehtud rahasüste. Otse­investeeringuid on ta teinud kümmekond, pool neist firmadest on aja jooksul kinni pandud ja ülejäänud on eri arenguetappides.

Peagi on aga Heinlalt oodata hoopis teist masti uudiseid. Ta on mõnda aega tegutsenud ühe idufirma loomisega, kuid ei ole tahtnud sellega veel avalikkuse ette tulla. Ei ole välistatud, et sellest võib taas tulla üks korralik edulugu.

Edukad korjavad raha välismaalt

Kaheksa aastaga on Eesti idufirmadesse investeeritud 138 miljonit eurot, seejuures lõviosa ehk 72% rahast tuleb välismaalt. Trend on sel aastal jätkunud ning kodumaalt pärit idusid on tabanud järjest rõõmustavad uudised. Jaanuaris sai 4,7 miljonit eurot tarkvaraarendustööriistu tootev Zero­Turnaround. Fits.me ja Yoga tõstsid teineteise järel kapitali veidi üle 2 miljoni euro. Vastu suve toimus tähtinvesteering – TransferWise’i investorite ringi lisandus Richard Branson, kes koos seniste investoritega panustas panganduses revolutsiooni tegevasse idusse rohkem kui 18 miljonit eurot. Nende kolme tehingu vahele jäi kümmekond väiksemat investeeringut ja väga tõenäoliselt on sel aastal veelgi sarnaseid uudiseid oodata. Äripäev annab ülevaate firmadest, kes on seni teenimatult tagaplaanile jäänud.

Realeyes. Oxfordis 2006. aastal asutatud emotsioonide mõõtmise tehnoloogia väljaarendaja sai esimese rahasüsti EASilt, et panna kokku meeskond teadlasi, kes ehitasid algoritmid, mille abil inimeste emotsioone läbi veebikaamera mõõta. Asutaja Mihkel Jäätma sõnul taheti küll arendustiimi Eestis pidada, kuid see ei õnnestunud, sest siin ei ole vajalike oskustega inimesi. Seetõttu asub Realeyesi arenduskontor Ungaris Budapestis.

EASi toetuse järel investeeris idusse Arengufond 240 000 eurot. Eelmise aasta A-ringi investeeringuks oli palju kandidaate, Jäätma käis enda sõnul 50 investori juures, kuid parimaks peeti Londoni fondi Entrepreneurs Fund, mis investeeris ligi miljon eurot. Investorite leidmine on Jäätma sõnul pidev töö:  “Rohkem tuleb ise käia ja müüa, idee välja pakkuda ja piisavalt atraktiivseks teha. See oli idee mahamüümine ja äriplaani usaldusväärne esitamine näitamaks, et meeskond ja turg on olemas.”

Enamik investeeringuid on suunanud toote ja turu arendamisse. “Mõni kuu tagasi palkasime New Yorgis professionaalse globaalse müügijuhi, kes meie müügiorganisatsiooni üles ehitab. Need inimesed on väga kallid, enne tuleb nad palgata, ja suured müüginumbrid, mis selle kinni maksavad, tulevad natuke hiljem. Kasvu finantseerimine võtab alati raha,” selgitas Jäätma. Investorid ettevõtte tegevusse palju ei sekku, ühiselt on paika pandud äriplaan, mida on aeg-ajalt muudetud. “On kaks tasandit – strateegiline töö juhatuse tasandil, kus on investorid aktiivselt sees, need otsused teeme üheskoos, aga kui operatiivtasandile läheb, siis ei ole investoritel väga rolli.”

Clifton. Cliftoni asutasid 2000. aastal pooljuht­elementide arendajad ja riskikapitalistid. Tartu teaduspargis paiknev ettevõte arendab ja toodab elektroonikatööstusele jõudioodi pooljuht­elemente ja struktuure. Cliftoni enamusosalus kuulub ASI-le, osalus on ka Suurbritannia fondil Quantum Wave Fund ning Ralf ja Rikard Relanderile kuuluval Caplia Investil. Esimese, 1,6 miljoni ­eurose rahasüsti sai ettevõte just ASI-lt 2006. aastal.

Cliftoni tollane juhatuse liige Olev Schults ütles tookord, et rahastus aitab firma uude arengujärku, kus seni katsetootmises olnud uut tüüpi pooljuhtstruktuurid võivad peagi leida tee maailma­turule. Toivo Annus ASI juhatusest märkis siis, et investeering sobis nende eesmärkidega. “Me otsime ideid, mis oleksid tehnoloogiliselt huvitavad ning mis edu korral võiksid muuta maailma,” lausus ta. Kolm aastat hiljem jõudiski Cliftoni toodang maailmaturule, kui ettevõte sõlmis lepingud inglise ja vene ettevõtetega, kes hakkasid Cliftoni toodangut pakkuma elektroonikatööstustele ­Euroopas, ­Aasias ja Ameerikas.

“Tegemist on ettevõtte arengus murrangulise etapiga – oleme leidnud tootearenduse faasist tee ülemaailmsele turule. See on suur ja väga huvitavaid väljakutseid pakkuv turg,” rääkis siis Cliftoni juht Jaak Anton. Tema sõnul on Cliftonis tavaliste tootmisharudega võrreldes pikem arendusfaas ja rohkem riske, kuid ka oluliselt suuremad võiduvõimalused. ASI nimel kõneles siis Margus Uudam, kes tõdes, et Eestist on rahvusvahelise müügi käivitamine küll raske, kuid partnerite huvi andis lootust, et Eesti võib märgi maha panna mastaapses ja suure potentsiaaliga valdkonnas.

Nüüd ei tahtnud Anton pikalt Cliftoni tollaseid investeeringuid kommenteerida. Ta märkis üksnes, et tugevalt oli vaja investeerida kallitesse seadmetesse ja välisspetsialistidesse, aga ka turundusse. Kuna kogu Cliftoni tegevus on täies ulatuses suunatud välisturule, on investeeringud nii materiaalsesse kui ka inimkapitali kallid ja pikaajalise tagasitulekuga.

“See on täiesti teistmoodi äri kui IT, kus investeerid, 2-3 kuu pärast on mingi rakendus valmis ja juba on rahavood. Cliftonis toimub arendustöö aastaid, aga pluss on see, et kui oled midagi saavutanud, ei lenda turult kiiresti välja, sest suhteliselt raske on kellelgi kiiresti midagi järele teha, erinevalt ITst,” märkis Anton, kellel on kogemusi ka IT-valdkonnast.

Modesat. Ahti Heinla sõnul edukaim Eesti idufirma asutati 2005. aastal. Modemitehnoloogiaga tegelenud Modesat Communications on seni ainus ettevõte, mis on jõudnud start-up’i elutsükli lõppu ehk väljaostuni. 2012. aastal toimus ettevõtte jagunemine, kus USA firma Xilinx ostis Modesati äritegevuse koos meeskonna ja kohustustega. Teise poolena jäi Eestisse tegutsema Opal Communications. Põhjus, miks Heinla peab just Modesati – mitte Skype’i – edukaimaks Eesti iduks, on asjaolu, et see oli Eestis välja mõeldud, eestlastest asutajate ja esimeste töötajatega firma, mis kuulus müümisel peaaegu kogu ulatuses eestlastele.

Modesati idee oli traadita side kaudu võimalikult palju bitte edastada. Ettevõtte loodud tehnoloogia parandas raadiolaine vastuvõtu kvaliteeti ja selle kaudu oli võimalik parandada kanali läbilaskevõimet kuni 30%. Üks asutajaid Tarmo Pihl meenutas, et välist raha otsustati kaasata, sest tehnoloogiast ja ideest müügikõlbuliku tooteni jõudmine võttis aastaid aega. Siingi oli üks esimesi investoreid ASI, mis paigutas Modesati 2006. aastal ­500 000 eurot ja omandas sellega kolmandiku firmast. Toetust saadi ka EASilt, et tehnoloogia valideerida ja toote kontseptsioon välja töötada.

“Ilma välise rahastuseta oleks olnud keeruline, sest tootmistsükkel on väga pikk, ja kuna me võtsime suuna telekomivõrkudele, kus toote töökindlus peab olema väga suur – 99,99%, siis see võtab päris palju aega,” kõneles Pihl. Hiljem, A-ringis, kui olid riskid maandatud, liitusid investoritena Arengufond ning Rolf ja Rikard Relander.2010. aastal paigutasid eelnimetatud koos ­ASIga ettevõttesse 1,8 miljonit eurot. “Tol hetkel oli kliendibaas olemas, valmistoode oli olemas ja peamised riskid adresseeritud. Ühest küljest oli tehnoloogiline risk, et see asi ei tööta. Teiseks oli klientide huvi, mis selleks hetkeks oli olemas. Tururisk oli ka maandatud,” kirjeldas Pihl.

Investeeringud läksid peamiselt tööjõukuludeks, kuna ettevõte laienes ka USAsse, kus tuli maksta kohalikule tasemele vastavat palka. Teine suur kuluallikas oli toote testimine. “Ainuüksi test­aparatuuri investeeringu suurusjärk võib olla umbes pool miljonit eurot. Lisaks riistvara arendus, mis erineb tavapärasest tarkvara arendusest, kus saad arvuti taga binaarset koodi kirjutada,” selgitas Pihl ja lisas, et erinevalt tarkvara arendusest tuli Modesatis arendada riistvara platvorm, soetada komponente, neid toota ja testida.

Küll aga ei pidanud ta Modesati paigutatud ligi 4 miljonit eurot kuigi suureks summaks. “Meie konkurent Iisraelis kaasas sarnase toote väljaarendamisse 50 miljonit dollarit. See näitab, mis suurusjärgud on tarvilikud selleks, et jõuda konkurentsivõimelise tootega maailmaturule just riistvara valdkonnas,” märkis Pihl.

 

Edetabel

Tipus eelkõige Eesti investorid idufirmadesse tehtud investeeringude arv aastast 2006

Ambient Sound Investments 22asutajad: Toivo Annus, Priit Kasesalu, Ahti Heinla ja Jaan Tallinn

Arengufond 18rahastab Eesti riik

Startup Wise Guys 11kiirendi; mentorid Andrei Sergejev, Tiit Paananen, Jevgeni Kabanov,Allan Martinson, Burton Lee, Alex Barrera jt

Seedcamp 10ingelinvestorid Barry Smith, Alexander Gerko, Johan Brenner, Sten Tamkivi, Taavet Hinrikus jt

Ahti Heinla 8ingelinvestor

EstBAN 8Eesti äriinglite võrgustik; investorid Joel Aasmäe, Riku Asikainen, Indrek Kasela, Gerri Kodres, Andrei Korobeinik, Dag Kirsebom jt

SmartCap 7investeeringute haldurid Andrus Oks, Indrek Kelder, Stanislav Ivanov

Index Ventures 5meeskond: Ophelia Brown, Bernard Dallé, Mark de Boer jt

Wiser Financial Advisors OÜ 5partnerid Gerri Kodres ja Riivo Anton

Bellus 4Rolf ja Rikard Relander

SIBO Invest 4üks omanikke on Guido Kundla

The Entrepreneurs Fund 4partnerid Klaas de Boer ja Dennis Brenninkmeijer

TMT Investments 4juht Yuri Mostovoy

Arvi Tavasti Valduse OÜ 3investor Arvi Tavast

Atlas Venture 3investorid Dustin Dolginow, Jeff Fagnan, Barry Fidelman jt

Bain Capital 3meeskond: Matt Brennan, Elizabeth Bride, Frank Britt jt

IA Ventures 3meeskonnas on Roger Ehrenberg, Brad Gillespie jt

Kima Ventures 3asutajad on Xavier Niel ja Jérémie Berrebi

Matrix Partners 3partnerid Tim Barrows, Paul Ferri, Jared Fliesler jt

MTVP 3meeskonnas on Allan Martinson, Andres Susi, Kornelijus Chelutka ja Üllar Jaaksoo

Sten Tamkivi 3ingelinvestor

WNB Project 3meeskonnas on Ivar Siimar, Guido Kundla ja Margus Dintsenko

Allikas: Garage48, Äripäev

 

Kes on kes

Ahti Heinla

Sündinud 02.05.19721990 lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi1990–1991 õppis Tartu Ülikoolis füüsikat1999–2000 programmeerija Everyday.com-isAsutas Kazaa, Joltidi, Skype’i, targetAPi, DefolioOsanik: Ambient Sound Investments OÜ (25%), Bluemoon Interactive OÜ (33%) ja Lan Xang Holdings OÜ (100%)Juhatuse liige: Bluemoon Interactive OÜ, Dailyperfect OÜ ja Lan Xang Holdings OÜNõukogu liige: ASI Private Equity AS, Clifton AS ja ELF Ring OÜInvesteeringud: Weekdone, Vitalfields, Dailyperfect, Fleep,  Newspin, GrabCAD

 

Üks küsimus

Mille järgi valite investeeringuid?

Ahti Heinla, investorMa teen oma ingelinvesteeringuid väga varajases faasis, kus tavaliselt toode ei ole valmis, on ainult mõtted ja tiim, kes ehitab. Turu tagasisidet kui sellist ei ole, on ainult mõtted. Kui ei ole selliseid numbreid, siis muud ei olegi kui inimestele silma vaadata, mõelda kas nad saavad hakkama või mitte, kas nad hoiavad haamrit õiget pidi käes. Selle kohta on väljend pattern of recognition (äratundmismuster – toim). On mingid hoiatusmärgid, mis lähevad põlema, et edukates idudes nii ei ole. Või et: oo, see on unikaalne, vähestel Eesti start-up’idel see on.Positiivsed omadused on silmade põlemine, rahvus­vaheline kogemus, targad inimesed ja kiire tegutsemine. Kiirus on see, millega oma suuri stagneerunud konkurente võidad. Arendad toote valmis kiiremini, kui suured konkurendid jõuavad teha koosoleku, kas on mõistlik selle teemaga tegeleda. Kuidas tarkust mõõta? Silmavaatega, räägid inimesega pool tundi juttu ja saad aru. Näiteks mõtlen sageli pärast start-up-inimesega kohtumist, kas ta ütles midagi, mida ma varem ei teadnud ega poleks suutnud ise välja mõelda. Positiivne on see, kui on näha, et inimesel on unikaalseid mõtteid, tõdemusi, mis tunduvad õiged.

 

Edetabel

Raha tuleb eelkõige välismaalt

Aastast 2006 enim raha kaasanud idufirmad, mln eurot

suurim ühekordne summa; investeering

Transferwise 18,4; 24,1Suurimad investorid: Sir Richard Branson, Valar Ventures, IA Ventures, Index Ventures, TAG ja Kima VenturesTegevusala: valuutaülesed maksedAsutajad: Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus

GrabCAD 6,8; 11,3Suurimad investorid: Charles River Ventures, David Sacks, Atlas Venture, NextView Ventures, Matrix PartnersTegevusala: inseneriteenuse platvormAsutajad: Indrek Narusk ja Hardi Meybaum

Fits.me 4,0; 11,0Suurimad investorid: Conor Venture Partners, Fostergate Holdings Limited and The Entrepreneurs FundTegevusala: virtuaalne riietusruumAsutajad: Heikki Haldre ja Paul Pällin

Fortumo 5,2; 5,2Suurimad investorid: Intel Capital, Greycroft PartnersTegevusala: mobiilimaksete pakkujaAsutajad: Rain Rannu, Veljo Otsason ja Martin Koppel

Realeyes 2,5; 4,7Suurimad investorid: Entrepreneurs Fund, SmartcapTegevusala: emotsioonide mõõtmineAsutajad: Mihkel Jäätma, Martin Salo ja Elnar Hajiyev

Clifton 2,0; 3,9Suurim investor: Quantum Wave FundTegevusala: elektroonikakomponentide tootjaAsutajad: Aldona Redi ja Olev Schults

Modesat 1,9; 3,8Suurimad investorid: Arengufond, Bellus, ASITegevusala: modemitehnoloogiaAsutajad: Tarmo Pihl jt

Erply 1,7; 3,2Suurimad investorid: Redpoint Ventures, Index Ventures ja 500 StartupsTegevusala: majandustarkvara teenusepakkujaAsutajad: Kristjan Hiiemaa

Pipedrive 1,8; 2,4Suurimad investorid: Rembrandt Venture Partners, Storm Ventures, TMT Investments ja inglid Taavet Hinrikus, Ott Kaukver, Mobi / Rain Rannu, Tytus MichalskiTegevusala: müügitarkvaraAsutajad: Martin Tajur, Ragnar Sass, Martin Henk, Timo Rein ja Urmas Purde

Defendec 1,2; 1,9Suurimad investorid: SmartCap, Firepower VenturesTegevusala: juhtmevabad turvakaameradAsutajad: Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden

Allikas: Garage48, Äripäev

 

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum