Eesti tippidu kõrbes põhja

Alates 2000. aastast Tartu teaduspargis tegutsenud start-up Clifton esitas 17. mail Tartu maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotihaldur Anne Tammer Cliftoni võlausaldajate hulka ja nõuete summat ei avaldanud.

Elektroonikatööstusele jõudioodi pooljuhtelemente ja struktuure arendanud firma on kaasanud investoritelt aastate jooksul ligi neli miljonit eurot, platseerudes sellega enim raha kaasanud Eesti idufirmade seas 15. kohale.

Nüüd aga ütleb Cliftoni endine juht Jaak Anton, et investeeringud, mida Clifton vajanuks, jäid Eesti-suguse väikeriigi jaoks kättesaamatutesse kaugustesse.

„See on füüsikal ja sügavamatel teadmistel põhinev tegevus, kus võiduvõimalused on väga suured juhul, kui on võimalik pikalt arendada," märkis ta.

"Pigistama hakkas see, et suur ahvatlev tükk oli meie riigi ja võimaluste jaoks liiga suur. Ettevõttel õnnestus saada küll mitmemiljonilisi investeeringuid, aga need jäid siiski ligi kümme korda maha sellest, mis on analoogilistel ettevõtetel rikkamates riikides.“

Ühtegi konkurenti Cliftonil Eestis ei ole, Antoni sõnul on see arendustöö võimalik vaid rahvusvahelist taset arvestades. 

Investorite huvi kadus

„Olemasolevate osanike vahel peeti aktiivselt läbirääkimisi jätkuinvesteeringute tegemiseks, kuid need ei viinud kõiki pooli rahuldava kokkuleppeni. Tulenevalt sellest, et uusi investoreid ei õnnestunud kaasata, muutus ettevõte maksejõuetuks,“ tõdes investeerimisfondi Ambient Sound Investmentsi (ASI) riskiinvesteeringute juht Margus Uudam.

Cliftoni osalused kuuluvad ASI-le (45%), Suurbritannia fondile Quantum Wave Fund (38%) ning vendade Rolf ja Rikard Relanderi fondile Caplia Invest (10%). Nemad on ka Cliftoni suurimad võlausaldajad. Rolf Relander ütles, et Cliftoni kohta ta ühtegi kommentaari anda ei saa.

Ettevõtte asutasid 2000. aastal pooljuhtelementide arendajad ja riskikapitalistid. Firmat on peetud Eesti üheks edukamaks iduks. 2014. aastal lahkus siiski kogu firma senine tegevjuhtkond ehk Saksa tippteadlane Volker Dudek ja Cliftoni juht Jaak Anton. Alates sellest ajast on Cliftoni ainus juhatuse liige Suurbritanniast pärit Jeffrey Peter Wright.

Juht paneb pea liiva alla

Jeffrey Peter Wright vaikib. Investorid oskavad öelda, et ta on 48aastane inglane, kes elab välismaal ja lendab palju ringi. Cliftoni kontori telefonid on tummad, kõik Wrighti kontaktid peidetud. Cliftoni büroojuht Karin Poola lubab e-kirja teel edastada Äripäeva küsimused Wrightile, kuid need jäävad vastusteta. Oma 16 tegutsemisaastaga firma reaalset müüdavat toodet välja arendada ei suutnudki.

Antoni selgitusel oli arendustöö paar aastat tagasi sellises faasis, kus jõuti teatud komponentide valmistamisel soovitule ligilähedaste tulemusteni, aga need pole nii hästi korratavad, et saaks alustada tööstuslikku tootmist. Et selleni jõuda, on vaja veel rohkem uurida, mis on tulemuste variatsioonide põhjused ja kuidas neid kõrvaldada. Kõik need uuringud tähendavad aga täiendavaid märkimisväärseid investeeringuid seadmetesse, inimestesse ja aega, mis on aga väga kallis lõbu.

„Selleks, et toode turule tuua ning tootmisvõimsused üles ehitada, nägi Cliftoni äriplaan ette uute investorite kaasamist, mis kahjuks ebaõnnestus. Ettevõte oli pikemat aega otsinud võimalusi ja pidanud läbirääkimisi täiendavate investeeringute kaasamiseks,“ märkis Uudam.

See, et üks Cliftoni masti start-up omale välismaalt tegevjuhi tõi, on mitu edukat idufirmat käivitanud Ragnar Sassi sõnul juba iseenesest kahtlane liigutus.

„Välise CEO toomine on suhteliselt ebatavaline, väga riskantne samm. Kui olime koos Cliftoniga ASI portfellis, siis kõik teised Ambienti start-up'id suhtlesid omavahel, aga nemad hoidsid juba siis omaette, nii et keegi ei teadnud nende tegemistest suurt midagi,“ rääkis Sass.

Massikoondamisega näiliselt uus hingamine

Tänavu märtsis esitas Clifton majandusaruande, kus analüüsitakse ettevõtte käekäiku nii 2014. kui 2015. aastal. Selles tõdeti, et senine äristrateegia ei tööta, pole suudetud edukalt arendada eesmärgiks seatud tooteid-prototüüpe ning et tütarettevõte Clifton GmbH ei suuda laene tagasi maksta.

Kuna viimane läks likvideerimisele, kaotas Clifton sellega pea 0,3 miljonit eurot. Koos juhatuse liikmete lahkumisega koondas Clifton ka kõik oma töötajad, et vähendada kulusid ajaks, mil toimusid läbirääkimised aktsionäridega uue rahastuse jaoks.

2014. aastal teenis ettevõte 3,2 miljonit eurot kahjumit, saades aktsionäridelt laene 0,89 miljoni euro jagu.

Eelmisel aastal suutis Clifton aga taaspalgata omale kaheksaliikmelise põhimeeskonna. Tootmisprotsessid, mida varem kohapeal väga edukalt teha ei suudetud, telliti viimasel ajal väljastpoolt ning ettevõtte oma tiim sai keskenduda tehnoloogia arendamisele.

„Kui uut investorit ei leia, tuleb likvideerida“

Kui 2014. aasta lõpul Cliftoni aktsionäride usaldus ettevõtte enda hinnangul purunes, siis tänavu kevadel lootsid nad, et see on taastunud. Selle aasta suurimaks eesmärgiks pidas ettevõte uue investeeringu leidmist, olles resoluutne: kui seda ei saa, tuleb ettevõte likvideerida.

Kevadel esitatud aruandes kirjutatakse, et pärast 2014. aasta kriisi ei muutnud Clifton mitte ainult äristrateegiat, vaid ka ettevõtte kultuuri – nüüd väärtustatakse ausust ja avatud suhtlemist. Tänavu esimese poolaastaga teenis Clifton aga töötajatelt töövaidluskomisjonis seitse kaebust töötasuga hilinemise eest, olles sellega kaebuste arvult esirinnas.

Lõpetamine pole maailma lõpp

Cliftoni lõpetamises ei ole Antoni sõnul midagi traagilist. „Meie ühiskonnas vaadatakse uste kinnipanekut nagu suurt traagikat. Maailmas pannakse ettevõtete uksi kogu aeg kinni, müüakse üle jäänud seadmeid, mida väga ei osteta, ja töötajad lahkuvad kogemuste võrra rikkamana uute ülesannete lahendusi otsima,“ lausus ta.

Ta lisas, et start-up’is on kogu aeg mõistlik kaaluda, kas püstitatud ülesannete lahendamiseks vajalikud investeeringud on mõistliku suurusega.

„Mõistlikum kui lõputult venitada ja oodata soovitud tulemusteni jõudmist on teha mingi otsus olukorra muutmiseks. Üks otsus võib olla lõpetamine või edasiminek mingisse külgnevasse harusse, kus saab olemasolevaid teadmisi ära kasutada.“

Ka Uudam tõdes Cliftoni laostumise paratamatust: „Start-up-ettevõttele omaselt oli Cliftonil vaja kaasata märkimisväärseid lisainvesteeringuid enne positiivsete rahavoogudeni jõudmist.“

Meil on väga raske konkureerida USA või Saksamaaga, kellel on paremad võimalused nii suurte investeeringute tegemiseks, suur kohapealsete spetsialistide ja seadmete valik ning pikaajalised kogemused, lisas Anton.

„Välisinvestorid, kes on selle valdkonnaga kursis, ütlevad, et tehke see ettevõtmine meie riiki – riik saab kasu töökohtadest ja maksudest ning on valmis sellesse investeerima. Pooljuhte arendades ei tea aga kunagi ette, millal toode valmis saab, milline see täpselt tuleb ja kui palju on vaja sinna veel investeerida. Selleks, et nii keerulises valdkonnas üksi oma jõuga edu saavutada, peab olema väga palju õnne," tõdes Anton.