Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jurist jahib Bakuu-projekti võlgu

    Tartu advokaat Siim Kuusik lõi usaldusühingu, millega loodab omandada Bakuu-projekti tõttu pankrotistunud Seaside Residence Baku OÜga seotud nõudeõigused.

    Kuusik asutas 14. juulil usaldusühingu eesmärgiga omandada pankrotistunud firmaga seotud nõudeõigused, mida Kuusik loodab saada mõistliku hinnaga. Seni seda tehtud veel pole, mistõttu pole värskel äriühingul ka selget tulevikuplaani. "Teoreetiliselt ei ole välistatud, et pärast kõnealuste nõudeõiguste edukat omandamist müüakse sellise äriühingu osalus edasi koos nõudeõigustega kolmandatele isikutele, kelleks võib teoreetiliselt olla ka mõni võlakirja investor," ütles Kuusik.
    Marcel Vichmann, kes oli Bakuu-projekti suurim investor 4 miljoni euroga First Telecom Trading OÜ kaudu, ei tea nimetatud UÜst, selle eesmärgist ega Siim Kuusikust midagi. "Usun, et keegi teeb lihtsalt nalja, et kas või leheveergudele pääseda," ütles Vichmann. Pigem heidab ta pankrotihaldurile ette kehva tööd. Tema sõnul peaks pankrotihaldur tegelema võla tagasisaamisega, kuid seni ei ole efektiivseid meetodeid kasutatud.
    Vichmanni hinnangul on võlg sisuliselt võrdne kohtus süüdimõistetute ettekavatsetud varastamisega. "Kuna aega on möödunud palju, on neil isikutel olnud aastaid võimalus oma varast vabaneda," lisas ta. Bakuu-projekti suuruselt teine investor Hans H. Luik keeldus teemat Äripäevale kommenteerimast. Luik investeeris projekti HHL Rühm OÜ kaudu 3 miljonit eurot.
    Võlanõuded ostmata. Seaside Residence Baku (SRB) võlanõudeid saab müüa vaid pankrotihaldur Toomas Saarma, kelle sõnul pole need praegu müügiks. Saarma ei tea Kuusiku või uue UÜ huvist midagi, samuti polnud ta värskest äriühingust kuulnud midagi enne elektroonilist enampakkumist juuli lõpus, kuhu registreerus nõudeõigusi otsiv äriühing.
    21.-28. juulil said huvilised osta e-oksjonikeskkonnas SRB-le kuuluvaid nõudeid ligi 13,7 miljoni euroses kogusummas välismaa äriühingute Law Firm BM LLC, ESH Ticaret LLC ning Eestis registreeritud Delta Investment Group OÜ (tänaseks registrist kustutatud - toim) ja likvideerimisel oleva AS GFAS (GILD Financial Advisory Services) vastu. Kuna ostjat ei leidunud, on nõuded praegu ümberhindamisel.
    Riigiprokuratuur saatis 2012. aasta juunis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistas GFASi ning Erki Piirsalut, Tõnis Haavelit, Harles Liiva ja Šarunas Skyriust GFASi kaudu korraldatud võlakirjade emissioonil valeandmete esitamises ja emissiooniga kogutud raha mitte-eesmärgipärases kasutamises.
    Võlakirjade emissiooniga seotud investorid ei saanud oma raha tagasi ega teeninud sellest kasumit. Koos kriminaalasjaga esitas kohtualuste vastu tsiviilhagi üle 30 investori, kelle hulka kuulusid veel näiteks Peeter Kukk, Kristjan-Thor Vähi, Marek Pärtel, Einar Jänes, Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Enn Veskimägi ja Olari Taal.
    Karm kohtuotsus. Mai lõpus mõistis Harju maakohus nn Bakuu-afääri kohtualused reaalselt vangi 3-6 kuuks, lisaks mõisteti neilt välja miljoneid eurosid. Erki Piirsalu mõisteti vangi 3 aastaks, millest koheselt ärakandmisele kuulub 6 kuud. Tõnis Haavel mõisteti vangi 2 aastaks ja 6 kuuks, koheselt ärakandmisele kuulub sellest 6 kuud. Harles Liiv ja Šarunas Skyrius mõisteti vangi 2 aastaks ja 3 kuuks, koheselt ärakandmisele kuulub 3 kuud.
    Lisaks rahuldas kohus täielikult kokku enam kui 12 miljoni eurose tsiviilhagi, mille olid kohtule esitanud Bakuu-projekti investorid. Piirsalult, Haavelilt, Liivilt ja GFASilt mõistis kohus välja 7 miljonit eurot - suurinvestorid Vichmann ja Luik loobusid nõudest Skyriuse vastu seoses kohtuvälise kokkuleppega. Ülejäänud osa hagist mõisteti solidaarselt välja kõigilt süüdistatavatelt. Kohtualused on kinnitanud, et vaidlustavad otsuse.
    Haavel ütles Äripäevale, et ei tea Siim Kuusikut ega usaldusühingut Seaside Residence Baku Debt Claimant, kuid sellise UÜ loomine tundub tema jaoks kahtlane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.