Kas kauba paigutuskoha eest tohib müüjale maksta?

Kliendi tähelepanu pälvivad esmajoones need müügiartiklid, mis asuvad rohkete riiulite kõige silmapaistvamates kohtades. Esiletõstetud paigutus ei pruugi aga tähendada seda, et jaemüüja peab kaupa edukaks, vaid viidata hoopis asjaolule, et kõnealuse kauba tootja maksab jaemüüjale tasu selle eest, et tema toode paigutataks nähtavamale kohale.

Vastuolu seadusega. Kauba paigutuskoha eest tasu maksmine võib paraku minna konkurentsiõiguse reeglitega vastuollu, sest konkurentsiseaduse kohaselt on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe keelatud.

Normaalse konkurentsi tingimustes võistlevad kaupluses eri tootjate kaubad parimate positsioonide nimel. Niisiis tuleks eeldada, et kauplusepidaja paigutab sinna kaubad, mille ta hindab edukamateks või mille müük on talle kasulikum. Olukorras, kus ettevõtja maksab jaemüüjale oma toote parema asukoha eest kaupluses tasu, ei tee jaemüüja kaubapaigutuse otsust mitte oma majandusstrateegiast lähtudes, vaid kokkuleppel kauba tootnud ette­võtjaga.

Tasu küsimine toote hea paigutuskoha eest võib tähendada, et tootja soovib või saab turustada märgatava osa oma tootest ainult konkreetse jaemüüja kaudu, sest nii saab ta katta tasuga seotud kulud. Samal põhjusel tõstab tootja tõenäoliselt ka kauba hinda.

Erandid. Nn grupierandi määrusega on kehtestatud üldine erand konkurentsivastaste kokkulepete keelust. See puudutab tootmise ja turustamise eri tasanditel asuvate ettevõtjate kokkuleppeid juhul, kui tarnija turuosa ei ole üle 30% kauba­turust, kus ta oma kaupu müüb, ja ostja turuosa ei ole üle 30% kaubaturust, kus ta kaupu ostab. Kui need tingimused on täidetud, on nimetatud ettevõtjate kokkulepped keelatud üksnes juhtudel, mis on üldise grupi­erandi määruses selge­sõnaliselt kirjas. Nii saabki sageli kohaldada tasule toote hea paigutuskoha eest üldist erandit ning kinnitada, et need kokkulepped on konkurentsiõiguslikult lubatud.

Loe pikemalt www.kaubandus.ee