Riikide ja firmade edu sõltub sellest, kui palju suudavad liidrid inimestes saavutusnälga tekitada. Skandinaavias ei tekitata seda Gourani hinnangul piisavalt. Miks? „Paradiis (pidades silmas sotsiaalsüsteemi ja –tagatisi) ei pane inimesi looma,“ selgitas Gourani Põhjamaade suurimal ärifoorumil Nordic Business Forum 2014.Aastas 1,7 miljonilt töötavalt inimeselt nende töömotivatsiooni kohta küsitleva Gourani sõnul tuleb tavaliselt vastuseks, et umbes 40% töötajaist pole rahul sellega, mida teevad. See tähendab, et firmad, mille heaks nad töötavad, ei jõua nii kaugele, kui võiks.

Samas on Gourani töös kõige pühendunumad olnud arengumaadest ja askeetlikes tingimustes elanud noored, kes on valmis pühenduma ega loobu eesmärgi poole pürgimisest pärast esimesi raskusi.

Gourani sõnul saavad elus väga hästi hakkama näiteks immigrantide lapsed ja selleks on kolm põhjust. „Esiteks on nende vanemad eeskujud, kuidas tuleb tööd teha. Immigrandid peavad näiteks oma poodi, kus ka ise iga päev varahommikust õhtuni töötavad,“ selgitas ta. Teiseks maksab hariduse omandamine neile palju, mis tähendab, et nad võtavad sellest investeeringust maksimumi. „Kolmandaks on neil madal enesehinnang, mis tähendab, et nad on valmis enda ja oma eesmärkide nimel topelt töötama.“

Samuti võrdles Gourani head juhtimist Vormel 1 meeskonna tööga. „Kui küsida F1 tiimi liikmetelt, kas nad teavad, mida ja milleks nad peavad teadma, siis kõik vastavad „jah“. Selle ala mängureeglid on kõigil selged ning iga meeskonna liige teab, mida just tema peab võitmiseks tegema,“ näitlikustas ta. „See pole nii iga firma puhul.“