Kes on nafta hinnalanguse võitjad ja kaotajad?

Kaotajad on kindlasti tootjad, riigid ja valitsused. Kui Brent toornafta langeb 80 dollarile barreli kohta, kaotavad OPECi riigid 200 miljardit oma tulust. See mõjutaks riikide toimetulekut riigieelarve täitmisel ning võla teenindamisel. Võimalik, et pärast revolutsioone suurenenud riigieelarved ja võlgade koos ülimadalate nafta hindadega võivad nii mõnegi riigi viia pankrotistumise äärele.

Kui hinnad peaksid veelgi langema, ei jää puutumata ka USA. Nimelt peab USA vähendama  tootmise laiendamise kulusid, mis aeglustaks ka USA energiasõltumatuse revolutsiooni, vahendab Financial Times.

Teisalt, maailmamajandus tervikuna saaks sama palju kasu kui näiteks suuremahulisest stimuleerimisprogrammist. Hindade langus tekitaks 1,8 miljardit dollarit niiöelda süllekukkunud raha päevas. See on 660 miljardit dollarit aastas.

Keskmine USA perekond kulutab aastas bensiini peale 2900 dollarit. Kui hinnalangus sinna juurde arvestada, tähendab see 600dollarilist säästu aastas. See mõjutaks positiivselt terve maailma tarbijaid.