• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elron tahab ronge juurde

    Elroni juhi Andrus Ossipi sõnul vajab ettevõte täiendavate väljumiste või pikemate koosseisude lisamiseks juurde uusi ronge.Foto: Meeli Küttim

    Elron kaalub rongipargi suurendamist, kuna täna töötavad masinad maksimaalse efektiivsusega, ütles ettevõtte juhatuse esimees Andrus Ossip.

    Kuigi mõnel liinil on ületäitumust, ei ole seda olemasoleva rongipargi, väljumiste ning sõitjate arvu juures võimalik reisijatele nende soovitud määral muuta, vahendas Elron pressiteates. Peamine leevendusvõimalus on suurendada rongiparki ning kas selleks on täiendavate vagunite või rongide ostmine, peab näitama Elroni analüüs koos tellijaga. "Analüüs peab arvestama riigipoolse dotatsiooni ja Elroni teenitava piletitulu mõistlikku suhet – kas see on lisanduvaid kulusid arvestades otstarbekas või mitte," teatas ettevõte.
    „Tänaseks oleme saanud Elroni olemasoleva rongipargi võimalusi arvestades tööle maksimaalse efektiivsusega, mis tähendab, et täiendavate väljumiste või pikemate koosseisude lisamiseks vajame juurde uusi ronge, kuigi ka need võimalused on taristu läbilaskevõimet arvestades piiratud,” ütles Ossip.
    Eesti Liinirongid AS on kaubamärgi Elron (www.elron.ee) all tegutsev riigile kuuluv ühistranspordiettevõte, mis pakub alates 1. jaanuarist 2014 uute Stadler FLIRT elektri- ja diiselrongidega reisijaveoteenust kõigil Eesti siseriiklikel rongiliinidel. Elron teenindab igapäevaselt üle 200 reisi, kasutades selleks 18 elektrirongi ja 19 diiselrongi. Elron plaanib sellel aastal vedada 5,5 miljonit reisijat. Ettevõttes on 285 töötajat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.