Ettevõtted laenavad aktiivsemalt

Nii kodumaalt kui välismaalt kaasatud võlakohustused kasvasid seejuures ligikaudu sama palju, märkis Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar pressiteates. Rohkem suurenesid lühiajaliste laenudega võrreldes pikaajalised võlakohustused, mida kasutatakse eelkõige investeeringute finantseerimiseks. Ettevõtete võlakoormus SKP suhtes ei ole viimastel kvartalitel väga muutunud, kuna võlakohustuste ja nominaalse SKP kasv on olnud sarnane.

"Ettevõtete omakapitali kasv on vähenenud kasumlikkuse tõttu aeglustunud. Ettevõtete finantsvõimendust iseloomustava võlakohustuste ja omakapitali suhtarvu kiire langus viimastel aastatel on seetõttu peatunud. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti ettevõtlussektori võlakoormus ja finantsvõimendus viimastel aastatel vähenenud suhteliselt palju ning mõlemad näitajad on Euroopa Liidu keskmisest väiksemad.

Majapidamiste finantsvarad ja sissetulekud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Kuigi aeglustunud majanduse ja sissetulekute kasvu tõttu on mõnevõrra aeglustunud ka majapidamiste finantsvarade kasv, püsis see endiselt üsna kiire – teise kvartali lõpus aastavõrdluses 7%. Majapidamiste hoiuste ja sularaha maht suurenes seejuures aastaga ligikaudu 8%. Majapidamiste võlakohustuste kasv on küll tasapisi kiirenenud, kuid püsib endiselt aeglane ja ulatus teise kvartali lõpus 1,5%ni.

Peamiselt tänu majapidamiste mõõdukale laenuaktiivsusele ja usinale säästude kogumisele oli Eesti majandus tervikuna 2014. aasta teises kvartalis netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid, kui sealt kaasati."