SEB tulemused jäid alla eelmise aasta omadele

2013. aasta kolmanda kvartali lõpetas SEB Eesti 18,0 miljoni eurose kasumiga. SEB Eesti tegevustulud ulatusid 33,3 miljoni euroni (34,4 mln eurot 2013. aasta kolmandas kvartalis) ning tegevuskulud 15,1 miljoni euroni (15,2 mln eurot 2013. aasta kolmandas kvartalis).

Laenukahjumite eraldisi suurendas pank tänavu kolmandas kvartalis 2,6 miljoni euro ulatuses (2013. aasta samal ajal suurendas pank 1,3 mln euro ulatuses eraldisi).

Üheksa kuu kasum kokku oli 55,0 miljonit eurot (eelmisel aastal 56,7 mln eurot).

SEB Panga juhatuse esimehe Riho Undi sõnul jätkub Eestile Vene-Ukraina kriisi majandusmõju. "Kolmandas kvartalis oli majanduselus tunda esimesi tõsisemaid Vene-Ukraina kriisi mõjusid, seda ennekõike transporditeenustes, toiduainetööstuses ja teistes ekspordisektorites. Kaubavood Venemaale on vähenenud kuni 25 protsenti ja oluliselt on kokku tõmbunud ka naftatoodete transiit," kommenteeris Unt.

Aasta lõpuks prognoosib Unt negatiivset mõju ka turismile ja jaekaubandusele, mis on tingitud Vene turistide arvu vähenemisest. Pigem pessimistlikud majanduslikud väljavaated ei soosi tema sõnul ka tuleviku kasvule suunatud investeerimisotsuste tegemist. "Kriisi jätkuv negatiivne mõju võib tuua aasta lõpuks kaasa Eesti aasta majandusprognoosi täiendava langetamise," hindas ta.

Miinusmärgiga mõju oli ja on tema sõnul võimalik minimeerida. "SEB mängis juba veebruaris oma klientidega läbi võimalikud kriisistsenaariumid. See pani osa meie klientidest analüüsima tuleviku väljakutseid ja aegsasti planeerima muudatusi äritegevuses. See, kui hästi ühel või teisel ettevõttel praegu läheb, näitab ka seda, kui ettenägelik ja paindlik oli ta konfliktiolukorra arenemise faasis. SEB kogemus näitab, et Eesti ettevõtetel võtab uue olukorraga harjumine ja sellega kohanemine aega umbes pool aastat. Sellest lähtuvalt on mõttekas ettevõtetel hoida oma likviidsusvaru tasemel, mis võimaldaks võtta rasketel perioodidel vastu õigeid ja kaalutletud otsuseid," rääkis Unt.

Tänu oma väiksusele on Eesti ettevõtetel võimalik makromajanduslikke kõikumisi pehmendada, sest raskest olukorrast väljatulemiseks piisab sageli 2-3 suurema kliendi leidmisest idasuuna asemel Euroopast või kaugemalt, jätkas Unt.

"Vaatamata suurtele muutustele makromajanduses on Eesti turul märgata jaetarbimise kasvu. Selle põhjuseks on madal inflatsioon ja tugev palgasurve. Viimase mõju ei ole kuidagi kooskõlas majanduslike väljavaadetega," kommenteeris SEB juht.

"Erakliendid on taas saavutamas jõupositsiooni kinnisvaraturul, kus peale aasta alguse ehmatavat hinnatõusu on turg stabiliseerunu," jätkas Unt. "Erakordselt madalad intressimäärad on oluliselt vähendanud klientide laenukoormust, kuid see on ka hetk, mis loob hea hetke olemasolevate intressimäärade fikseerimiseks."