05.11.14, 07:10

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Britid teenivad migrantide pealt kasumit

Ühendkuningriikidesse kolinud Euroopa immigrandid maksavad maksudeks oluliselt rohkem raha kui hüvedena tagasi teenivad. Oma panuse annab sellesse ka Eesti, kirjutab Financial Times.

Tööline Vormel-1 Suurbritannia GP-l
Foto: epa

Londoni Ülikooli Kolledži teadlaste hinnangul maksid Euroopa Liidu migrandid viimase kümnendi jooksul kokku 20 miljardit naela ehk veidi enam kui 25 miljardit eurot maksudena rohkem kui „tagasi said“.

Seesugused uurimistulemused tulevad aga kriitilisel ajal, kui Euroopa Liidus on taas palju hakatud rääkima liidusisesest vabast liikumisest.

Euroskeptikutest konservatiivid peavad sisserännanuid niiöelda kasuturistideks. Justkui vastuseks nende skeptitsismile on Briti peaminister David Cameron lubanud taas läbi rääkida, mis tingimustel võivad töölised liidusiseselt rännata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saksa liidukantsler Angela Merkel olevat aga Cameroni hoiatanud, et taolised püüded reformida õigusi võivad viia brittide liidust lahkumiseni.

Ka Eesti annab panuse

Olukord tõotab aga veelgi tulisemaks minna, kuna värske uuring on tõestanud sisserännanute panust Briti eelarvesse. Näiteks selgub uuringust, et niinimetatud A10 grupp ehk need Ida-Euroopa maad, kes liitusid Euroopa Liiduga 2004. aastal, nende seas ka Eesti, maksid 12 protsenti rohkem riigikassasse kui said.

„Kui me vaatame Kesk- ja Ida-Euroopast tulevate inimeste koguarvu, siis on tegu kindlasti fiskaalses plaanis kasumiga. Need inimesed maksavad rohkem kui nii-öelda välja võtavad,“ kommenteeris Londoni Ülikooli Kolledži migratsiooniuuringute ja –analüüsi keskuse direktor Christian Dustmann.

Dustmann ütles ka, et Suurbritannia on omamoodi „eriline juhtum“, kuna sealsed immigrandid on teistest Euroopa Liidu riikide omadest keskmiselt kõrgema haridustasemega. Nii on näiteks Suurbritannias elavad Poola immigrandid keskmiselt haritumad kui need, kes elavad Saksamaal.

Erinevalt liidusisesest töörändest, pole uuringu tulemused, mis puudutavad väljaspoolt liitu Suurbritanniasse sisserännanuid, sugugi nii julgustavad. Aastail 1995-2011 kulutas riik 118 miljardit naela, saades maksudena tagasi vaid 4 miljardit. Põhjustena tuuakse välja laste suurem osakaal ning madalam tööhõiveprotsent.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Poliitika

Seotud lood

16.06.25, 16:01

Summus Capitali 8% intressiga võlakirjade märkimine kestab veel vaid loetud päevad

Enimloetud

Uudised

18.06.25, 06:00

Suure kodusõja lõpp: Bermanid ostsid BLRT Grupi tülikalt häälekad aktsionärid odavalt välja

Uudised

17.06.25, 18:54

Tühjaks veetud firma nõuab konkurendilt ja ekstöötajatelt üle 16 miljoni

Uudised

18.06.25, 11:14

Riigikohtuni vaielnud Pärnumaa vedaja vajub pankrotti

“Me ei saanud pangaga kaubale”

Börsiuudised

18.06.25, 14:56

Hispaania kinnisvara tootlusest unistavat investorit kollitab uus regulatsioon

Uudised

17.06.25, 17:36

“See on surnuks menetletud planeering.” Stockmanni ristmiku krundid ootasid 20 aastat

Saated

18.06.25, 08:25

Täna võib diisel kallineda 14 senti ja bensiin 8 senti liitri kohta

Viimased uudised

Saated

19.06.25, 15:14

Kui AI õpetab, siis milleks veel koolitaja?

Börsiuudised

19.06.25, 15:06

Admirals lõpetas Priit Rohumaa töö nõukogus

Sisuturundus

19.06.25, 15:00

B2B turundus pole Exceli tabel: miks tunne loeb ka ärisuhtluses

Börsiuudised

19.06.25, 14:48

Jaapani firmad lahkuvad Tokyo börsilt rekordkiirusel

Börsiuudised

19.06.25, 14:36

2 kasvuaktsiat, mida osta ning hoida

Saated

19.06.25, 14:20

Luubi all: kuidas sassis suhetega omanikud viimaks diilini jõudsid

Arvamused

19.06.25, 13:51

Jalgpalliajakirjanik: just selles Pohlaku trikk seisnebki

Saated

19.06.25, 13:39

Ivo Suursoo jagab viit sammu, mis teevad ITst äri kasvumootori

Eerik Heldna ning Elmar Vaher Harju maakohtus.

Endised politseijuhid jäid ka teist korda õigeks

Aivar Pohlak on suure osa oma jalgpallilise tegevuse ajast olnud reaktsiooniline ehk kinnine, muutustele vastu seisev, koostööd vältiv, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.

Jalgpalliajakirjanik: just selles Pohlaku trikk seisnebki

180° by Matthias Diether säilitas kaks Michelini tärni.

Michelini valikusse lisandus Eestist hulk restorane

Endised politseijuhid jäid ka teist korda õigeks

Viie aastaga on brutopalk suurenenud 50 protsendi jagu, korter uusarenduses aga üle 70 protsendi.

Swedbanki ökonomist avaldab, kui kõrget palka peab teenima Tallinnas korteri ostmiseks

Naftausku Warren Buffetti käes on Occidental Petroliumi korporatsioonist juba ligi 28%.

Vanameistri ostunimekirjas pesitseb huvitav naftahiiglane

“Kuna tollisõja makromõjude avaldumiseni läheb mitu kuud, sõltub lähiajal turu optimism eelkõige kaubanduslepetega seotud uudisvoost,” kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Delfi sporditoimetuse juhil pole kahtlustki, et Aivar Pohlak võidab valimised.

Spordiajakirjanik: Pohlak võidab, aga asi võib selguda kohtus

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Auto liising ja omamine on retro: 7 põhjust, miks vanad harjumused ära ei tasu

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Andres Viisemanni (pildil keskel) sõnul nimetab mitu LHV konkurenti endiselt osa oma fonde aktiivseteks, kuid ainsaks põhjuseks peab ta seda, et sellega küsitakse tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.

Andres Viisemann paiskab teravaid kriitikanooli Luminori pihta

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Föderaalreservi juhatuse esimees Jerome Powell.

USA keskpank jättis baasintressimäära muutmata

Kui investor Cathy Wood ostis mõningaid aktsiaid fondi juurde, siis tegi ta hiljuti ka mõned müügid, mille hulgas oli ka populaarne tehisintellektiaktsia.

Kolm aktsiat, mida tuntud fondijuht börsilt kokku ostab

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 28 p 18 t
Toimumiskoht:
Tallinn