• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Keskpank on valmis täiendavaks stiimuliks

    Mario DraghiFoto: Reuters/Scanpix

    Euroopa Keskpanga president Mario Draghi jahutas täna kuuldusi teravatest erimeelsusetest liikmesriikide keskpankade juhtide vahel ning kinnitas, et kõik on üksmeelselt valmis vajadusel keskpanga poolt erakorralisi meetmeid lisama.

    Euroopa börside esimene reaktsioon oli ligi 1% suurune tõus, euro nõrgenes aga USA dollari suhtes kahe aasta madalaimale 1,2396 dollari tasemele.
    „Eriarvamusel olemine on täiesti normaalne,“ tõrjus Draghi pärast keskpanga otsust jätta baasintressimäärad muutmata kujul rekordmadalale tasemele.
    Kummutamaks agentuuri Reuters õhutatud kuuldusi suurtest lahkarvamustest, viitas Draghi, et nii täiendavate erakorraliste meetmete käiku laskmine, kui selleks vajadus peaks tekkima, kui ka keskpanga bilansi suurendamine, on kirjas nõupidamise järel üllitatud ühisdokumendis. Sellele on alla kirjutanud kõigi liikmesriikide keskpankade juhid.
    Esmakordselt on selles dokumendis kirjas ka see, et kõigi käiku lastud erakorraliste meetmete tulemusel paisub Euroopa Keskpanga bilanss oodatavalt 2012. a alguse tasemele. Draghi täpsustas, et mõeldud on 2012. aasta märtsi, mil keskpank oli juba turule toonud oma esimesed erakorralised likviidsuslaenud euroala pankadele. Laias laastus tähendaks see keskpanga bilansi kasvu ca triljoni euro võrra praeguselt tasemelt.
    Võimalike täiendavate meetmete käikulaskmiseks on Euroopa Keskpangas ja Euroopa Komisjoni masinavärgis moodustatud juba töögrupid, kes need tehniliselt ette valmistavad, ütles Draghi.
    Samas on keskpank väga värskelt oma erakorraliste instrumentide arsenali laiendanud, mistõttu on tõenäoline, et esmalt antakse neile mõjumiseks aega.
    Nende hulgas on nii rekordmadalad baasintressimäärad kui ka uued likviidsuslaenud kommertspankadele, mis püüavad seekord paremini leevendada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenupõuda. Samuti uus kaetud võlakirjade tugiostuprogramm ning peagi käivituv varaga tagatud võlakirjade tugiostuprogramm. Pikemas perspektiivis võib see aidata Euroopas elavdada võlakirjaturu arengut, mis pakuks alternatiivi praegusele suurele sõltuvusele pangalaenudest.
    Samas möönis Draghi, et värsked majandusnäitajad on pigem viidanud majandusaktiivsuse raugemisele. See kajastub ka värsketes prognoosides – Euroopa Komisjon kärpis sel nädalal nii euroala majanduskasvu kui inflatsiooniprognoosi. Eriti murettekitav on, et suured kärped tulid kolme suure – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia arvelt. Ka geopoliitilised pinged õõnestavad investeerimisjulgust. Vähem oluline pole Draghi sõnul struktuursete reformide takerdumine, mis parandaksid ettevõtluskliimat.
    Sisemine vastasseis
    Rääkides võimalikust suuremahulisest võlakirjade tugiostuprogrammist USA või Suurbritannia keskpanga eeskujul, ütles Draghi, et riikide lähtepositsioonid taoliseks operatsiooniks ei ole nii sarnased, et sarnaseid tulemusi eeldada. Samuti on tõenäoline, et praegu taolist operatsiooni käivitades ei oleks efekt enam niisama suur kui mõned aastad tagasi, mil võlakirjade hinnad olid madalamad ja tootlused kõrgemad.
    Sama väidet on Äripäevale esitanud Eesti Panga president Ardo Hansson, kes Reutersi väiteil pigem ei toeta Euroopa Keskpanga poolt lisastiimuli käikulaskmist. Eriti terav vastasseis olevat Draghil Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanniga. Lisaks ärritavat liikmesriikide keskpankade juhte Draghi liialt salatsev ja iseteadlik juhtimisstiil, mis vähe teiste arvamusi respekteerib.
    Reuters avaldas kahtlust, kas taolised erimeelsused Euroopa Keskpanga nõukogus mitte Draghi käsi ei seo, kui majandusolukorra halvenemine siiski keskpanga jõulisemat sekkumist eeldab. Nagu öeldud, Draghi püüdis sellest mitte liiga suurt numbrit teha ja viitas keskpanga juhtide ühisele ja üksmeelsele avaldusele.
    Draghi viitas õrnadele positiivsetele märkidele keskpanga viimases laenuturu ülevaates, kust on näha, et pankade laenutingimused on pigem leevenema hakanud ning ka nõudlus laenude järele ettevaatlikult kasvamas.
    Täiendavat stiimulit on keskpank valmis kaaluma siis, kui on näha, et senistest meetmetest ei piisa või kui inflatsiooniootused oluliselt halvenevad, ütles Draghi. Järjest olulisemat mõju hakkab edaspidi avaldama ka see, et maailma suurimad keskpangad on oma stiimulmeetmetega erinevas taktis. USA keskpank vaeb juba rahapoliitika karmistamist. Ent Euroopa Keskpank pole immuunne ka rea teiste keskpankade rahapoliitika lõdvendamisele, olgu tegemist Jaapani või ka näiteks Rootsi keskpangaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.