Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Alguses kartsin väga"

    Järve Juuksurisalongi OÜ omanik Larissa Kerge.Foto: Andras Kralla

    “Väga suur hirm oli, olen kartlik inimene,” meenutas kümne aasta tagust frantsiisi ostmist juuksurisalongilt Salon+ Larissa Kerge, kes astus sammu ettevõtlusesse elukaaslasega, asutades Järve Juuksurisalongi OÜ, mis läinud aastal teenis 3400 eurot kasumit ja mille käive oli 244 000 eurot.

    Toona 33aastane naine oli samas salongis juba viis aastat töötanud. Frantsiisi ostmist kaalus ­Kerge umbes pool aastat. Praegugi soovitab ta igaühel, kes tahab sama teha, enne paberile kirja panna, millised mõtted ja soovid on.“Mina tahtsin stabiilset kohta ja kuna armastan juuksuritööd, igatsesin karjääritõusu. Mulle meeldib Salon+. Meil käib palju kliente ja firma areneb kogu aeg edasi, olles teistele eeskujuks,” rääkis Kerge, millised olid tema põhjused ettevõtte loomiseks.
    Kontseptsioon seab piirid. Sõpradele-tuttavatele on Kerge mõnikord selgitanud, mida täpsemalt teeb: on suur ettevõte, mis müüb oma kaubamärki, mille all töötab tema väike firma. Seega on Kerge nii Järve juuksurisalongi omanik kui ka Järve Salon+ juhataja. “Raha liigub eraldi. Meile makstakse mingit protsenti ja sellest nii-öelda elame,” kirjeldas Kerge, keeldudes konkreetseid numbreid avaldamast.
    Ühest küljest seab frantsiisi ülesehitus raamid, teisalt vastutab Kerge, et tema ettevõttes see kontseptsioon toimiks – frantsiisi ostes tuli tal leppida, milline on salongi seina värvus kuni selleni, milliseid töötajaid värvata. Peaaegu kõik käib koostöös kaubamärgi omanikuga.
    Kerge teab, mida temalt oodatakse, nii et see tegi ka sisseelamise ettevõtlusesse ja edasise töö kergemaks. Tal oli lihtsam frantsiisiga just Järvel alustada, sest oli selle salongi siseelu ja klientidega hästi kursis. Praegu võiks ta kogenud ettevõtjana veel teise või kolmanda salongi frantsiisi osta, kuid mõistab, et siis hammustaks ta juba liiga suure tüki.
    “Kui millegagi tegelda, siis ikka ühe asjaga ja korralikult. Mitme salongiga läheks mul raskeks,” tõdes Kerge, kelle tööpäevad on pärast frantsiisi ostmist läinud väga intensiivseks. “Mul on põhimõtteliselt vaid ööd vabad. Salong on avatud iga päev õhtul kella üheksani. Kui selle aja jooksul tekib küsimusi, siis pöördutakse salongist minu poole.”
    Abi on alati lähedal. Ka neile, kel mõlgub mõttes enda frantsiisiga sidumine, rõhutab Kerge, et see ei ole töö, mida saaks hooletult teha. Tema ise on sisuliselt 24/7 kättesaadav. “Olen nagu kiirabi. Kui keegi jääb haigeks, siis asendan teda. Pean suutma poole tunni jooksul salongis olla. See ei ole lõbu, vaid hästi raske töö,” sõnas ta. “Klient peab rahul olema, siis tuleb raha ja seejärel on rahul töötajad ning tööandjad.”Ta tunnistas, et tempos püsimine tüütab, eriti kui probleemid korraga kuhjuvad. See ei ole lihtne, aga see on tema enda valik, nentis ta.
    Kui üksi firmat luues painaks ebakindlus, siis suure firma all töötades on Kerge kogenud, et abi on alati lähedal. Näiteks on ta saanud Salon+ tegijatelt vastuseid juriidilistele küsimustele. “Ma ei tunne ennast üksinda. Kõige raskemad momendid ongi juriidilised, lepingutega seotud,” lausus Kerge ja lisas, et Salon+ käest sai ta isegi raamatupidamisteenust.
    Salon+ endale on kasulik frantsiisi müüa, sest niimoodi saavad salongiketi omanikud olla kindlad, et igas salongis püsib kord. “Neil on vähem muret, salong on korras, kliendid käivad ja kohapeal on inimene, kes vastutab.”
    Viie aastaga pangalaen makstud. Kerge panustas elukaaslase Gennadi Reboga oma ettevõtet rajades nii omakapitali kui ka võtsid selleks pangalaenu, umbes 400 000 krooni, mille viie aastaga tagasi maksid. “Muretsesin, kuidas meil läheb, aga õnneks läks hästi.”
    Järve juuksurisalongile ei andnud, nagu teistele, põntsu kriis, vaid hoopis aeg pärast seda. “Kriisi ajal oli kõik korras, aga meil hakkas hiljem natuke vähem kliente käima, kuid päris halvasti ei olegi olnud,” avaldas ta.
    “Olen mõelnud oma firma tegemisele, aga lõpuks saan aru, et Järvel on kõige parem. Ma ei tahaks arutult riskida. Ümberringi on paljusid, kes teevad oma firmasid ja sulgevad neid. Frantsiis on turvalisem.”
    Äripäev kirjutas täna, et frantsiisi ostmine võib olla hea võimalus, kuidas oma äriga alustada.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.