• Jaga lugu:

    President Obama vaba interneti kaitsel

    Barack ObamaFoto: Scanputersix/Re

    USA president Barack Obama tuli esmaspäeval välja ettepanekuga kindlustada kõigile firmadele internetile vaba ja avatud juurdepääs, et ükski firma poleks raha eest võrdsem kui teine.

    Presidendi ettepanek on klassifitseerida internet avalikuks teenuseks.
    Ettepanek on suunatud Föderaalsele Kommunikatsioonikomisjonile FCC (mis on presidendist sõltumatu komisjon), mis parasjagu vastavat reeglistikku lihvib.
    Obama sõnul on võrguneutraalsus ehk printsiip, et kogu liiklust internetis koheldakse võrdselt, osa interneti olemusest selle loomisest peale. Presidendi sõnul ei saa lubada, et teenuse pakkujad otsustaksid selle üle, millised teenused ja millised ideed internetti jõuavad, kes on võitjad ja kes kaotajad.
    President joonis alla rea põhimõtteid – internetiteenuse pakkujad ei tohi blokeerida juurdepääsu, aeglustada või kiirendada sisu edastamist ega lisatasu maksjaid eeliskohelda.
    „Mitte ükski teenus ei peaks sattuma kiirteelt kõrvale selle pärast, et see tasu ei maksa,“ ütles Obama taolist „väravavalvet“ taunides. „Tahan näha, et tasu eest eeliskohtlemine ja muud sarnase mõjuga piirangud oleksid ühemõtteliselt keelatud.“
    Samad reeglid hõlmaksid ka mobiilset internetti.
    USA presidendi toetusest rõõmustasid Silicon Vallley start-up firmad ja sellised firmad nagu Netflix ja Yahoo, mis on olnud võrguneutraalsuse peamised eestkostjad. 
    Start-up'i jaoks on meie eelis suurema firma eest tihti kiirus,“ kommenteeris Bloombergile nutiseadmete tootja Spark Labs tegevjuht Zach Supalla. „Kui miski meie tempot pidurdama hakkab, kaotame oma eelise suurte ees, kellel on ilmselgelt palju rohkem ressursse.“
    „Sellel on väga suur tähtsus,“ ütles Atimer Groupi analüütik Rebecca Lieb. „Kui mingi firma satub kiiresse või aeglasesse lainesse, sõltuvalt sellest, kas nad telekomidele maksavad või mitte – mõjutab see teenuse kasutamise kogemust.
    Internetiteenuste pakkujate konsolideerumine USAs on teenuste pakkujate arvu vähendanud ning muutnud häälekamaks nõudmised, et valitsus garanteeriks kõigi veebilehtede võrdse kohtlemise. Obama pakutud lahendus looks olukorra, kus FCC reguleeriks ka lairiba interneti pakkujaid nii nagu telefonifirmasid.
    Ka igapäevaste asjade n-ö intelligentseks muutmine sõltub internetiga ühendusest, et tehnoloogia töötaks.
    Terav kriitika vallandus Obama avalduse peale aga nii kaabli kaudu kui mobiilset internetti pakkuvate telekomifirmade leerist, mille aktsiad uudise peale börsil languses olid. Investoritel on alust kahelda, kas telekomifirmad suudavad asjade sellise arengu korral võrkudesse tehtud investeeringutelt piisavalt tootlust saada.
    AT&T ähvardas, et kui valitsus otsustab internetti reguleerida nagu avalikku teenust, läheb firma kohtusse õigust nõudma. Comcasti asepresident David Cohen hoiatas oma avalduses, et presidendi ettepanek on radikaalne muutus, mis seab ohtu investeeringud ja innovatsiooni.
    Internetiteenuse pakkujad eelistaksid jääda klassifitseerituks kui infoteenuse pakkujad, mis tähendaks vähem reegleid ja regulatsioone. 
    Ajaleht Financial Times märgib aga täna, et moel või teisel tuleb internetis sisu tarbijatel edaspidi maksta ka selleks vajaliku infrastruktuuri eest.
    FCC juht Tom Wheeler on öelnud, et tahaks uued internetireeglid valmis saada veel selle aasta lõpuks. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.