- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
President Obama vaba interneti kaitsel
Presidendi ettepanek on klassifitseerida internet avalikuks teenuseks.
Ettepanek on suunatud Föderaalsele Kommunikatsioonikomisjonile FCC (mis on presidendist sõltumatu komisjon), mis parasjagu vastavat reeglistikku lihvib.
Obama sõnul on võrguneutraalsus ehk printsiip, et kogu liiklust internetis koheldakse võrdselt, osa interneti olemusest selle loomisest peale. Presidendi sõnul ei saa lubada, et teenuse pakkujad otsustaksid selle üle, millised teenused ja millised ideed internetti jõuavad, kes on võitjad ja kes kaotajad.
President joonis alla rea põhimõtteid – internetiteenuse pakkujad ei tohi blokeerida juurdepääsu, aeglustada või kiirendada sisu edastamist ega lisatasu maksjaid eeliskohelda.
„Mitte ükski teenus ei peaks sattuma kiirteelt kõrvale selle pärast, et see tasu ei maksa,“ ütles Obama taolist „väravavalvet“ taunides. „Tahan näha, et tasu eest eeliskohtlemine ja muud sarnase mõjuga piirangud oleksid ühemõtteliselt keelatud.“
Samad reeglid hõlmaksid ka mobiilset internetti.
USA presidendi toetusest rõõmustasid Silicon Vallley start-up firmad ja sellised firmad nagu Netflix ja Yahoo, mis on olnud võrguneutraalsuse peamised eestkostjad.
„Start-up'i jaoks on meie eelis suurema firma eest tihti kiirus,“ kommenteeris Bloombergile nutiseadmete tootja Spark Labs tegevjuht Zach Supalla. „Kui miski meie tempot pidurdama hakkab, kaotame oma eelise suurte ees, kellel on ilmselgelt palju rohkem ressursse.“
„Sellel on väga suur tähtsus,“ ütles Atimer Groupi analüütik Rebecca Lieb. „Kui mingi firma satub kiiresse või aeglasesse lainesse, sõltuvalt sellest, kas nad telekomidele maksavad või mitte – mõjutab see teenuse kasutamise kogemust.
Internetiteenuste pakkujate konsolideerumine USAs on teenuste pakkujate arvu vähendanud ning muutnud häälekamaks nõudmised, et valitsus garanteeriks kõigi veebilehtede võrdse kohtlemise. Obama pakutud lahendus looks olukorra, kus FCC reguleeriks ka lairiba interneti pakkujaid nii nagu telefonifirmasid.
Ka igapäevaste asjade n-ö intelligentseks muutmine sõltub internetiga ühendusest, et tehnoloogia töötaks.
Hetkel kuum
Terav kriitika vallandus Obama avalduse peale aga nii kaabli kaudu kui mobiilset internetti pakkuvate telekomifirmade leerist, mille aktsiad uudise peale börsil languses olid. Investoritel on alust kahelda, kas telekomifirmad suudavad asjade sellise arengu korral võrkudesse tehtud investeeringutelt piisavalt tootlust saada.
AT&T ähvardas, et kui valitsus otsustab internetti reguleerida nagu avalikku teenust, läheb firma kohtusse õigust nõudma. Comcasti asepresident David Cohen hoiatas oma avalduses, et presidendi ettepanek on radikaalne muutus, mis seab ohtu investeeringud ja innovatsiooni.
Internetiteenuse pakkujad eelistaksid jääda klassifitseerituks kui infoteenuse pakkujad, mis tähendaks vähem reegleid ja regulatsioone.
Ajaleht Financial Times märgib aga täna, et moel või teisel tuleb internetis sisu tarbijatel edaspidi maksta ka selleks vajaliku infrastruktuuri eest.
FCC juht Tom Wheeler on öelnud, et tahaks uued internetireeglid valmis saada veel selle aasta lõpuks.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele