Rootsi FI tahab kiirendada eluasemelaenude tagasimaksmist

Eile esitas Rootsi finantsinspektsioon (FI) oma ettepanekud, kuidas kiirendada eluasemelaenude tagasimaksmist, mis praegu vältab keskmiselt 140 aastat. Paljud rootslased tasuvad vaid intressimakseid.

Kui aga nõuda laenude kiiremat tagasimaksmist, jätab see vähem raha tarbimiseks, mis mõjutaks negatiivselt nii majanduse kasvutempot kui ka hõivet. Teisalt tähendaks väiksem võlakoorem majanduse suuremat vastupanuvõimet võimalikele välisšokkidele.

Finantsinspektsioon pani ette sellise skeemi, kus laenu esimestel aastatel tuleks igal aastal 2% põhiosast tagasi maksta seni, kuni laenusumma on langenud 70%-le vara väärtusest. Edasi 1%, kuni laenusumma on langenud 50%-le vara väärtusest. Sealt edasi on vaba valik, kuidas põhiosa tagasimakseid jätkata. Uus kord puudutaks vaid uusi laene. Detailide lihvimisega läheb siiski veel paar kuud aega – need puudutaks võimalikke ajutisi erandeid näiteks töö kaotamise või haigestumise korral ning täpsemalt ka nn uue laenu mõistet.

Juba pikka aega rootslaste suure võlakoorma eest hoiatanud Rootsi keskpanga juhti Stefan Ingvesti FI plaan ei rahulda – liiga vähe liiga hilju, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri. FI välja pakutud tempoga kulub 20 aastat, enne kui uued nõuded enamikku eluasemelaene puudutama hakkaks.

Ingves kordab, et ka poliitikud peavad õla alla panema – kaotama maksusoodustused eluasemelaenudelt, muutma kinnisvaramakse. Ning loomulikult ei lahenda FI karmistunud laenu tagasimakse nõuded peamist struktuurset probleemi Rootsi kinnisvaraturul, et uusi elamispindu ehitatakse liiga vähe. Planeerimise monopol on kohalikel omavalitsustel.

Kui rootslastelt hakatakse nõudma laenu põhisumma kiiremat tagasimaksmist, jääb vähem raha tarbimiseks. Miljoni Rootsi krooni suuruse laenu puhul kasvab igakuine laenumakse 1700 kroonile, viie miljoni krooni suuruse laenu puhul FI rehkenduste järgi 8300 kroonile.

Hinnanguliselt võiks nõuete karmistamine kaasa tuua selle, et eluasemete hinnad alanevad 5% ja tarbimine väheneb 0,5%. Samas kujutab rootslaste laenukoormus, mis küünib 175%-le majapidamiste tulust pärast maksude tasumist, ohtu riigi finantssüsteemi stabiilsusele ja sealt laiemalt kogu majandusele.

Sellest plaanist tuli aga loobuda, et Rootsi pangad vabatahtlikult omavahel kokku lepivad, et kõik nõuavad edaspidi oma klientidelt laenude põhiosa kiiremat tagasimaksmist. Et keegi n-ö ühisrinnet murdma ei hakkaks. Rootsi konkurentsiamet leidis, et selline plaan võib olla seadusevastane.

Septembris kasvasid Rootsi majapidamiste laenud aastatagusega võrreldes 5,7%.