- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnatasud tõusevad 3-6%
Suurim, 6protsendiline tõus on kavandatud täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramisiidisavi ja madalamargilise dolokivi kaevandamisel. Põlevkivi kaevandamisel on kavandatud 3 protsenti tõusu aastas, teatas valitsus.
"Keskkonnatasude paikapanek kümneks aastaks annab esmakordselt pikaajalise kindluse ettevõtjatele, kelle tegevus taastumatu maavara kasutamist eeldab, ja on kinnitus ka sellest, et saastamine ja taastumatu maavara kasutamine ei muutu Eestis mitte odavamaks, vaid selle eest tuleb maksumaksjale õiglast hinda tasuda," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteates.
Muudatus puudutab ka agressiivse keskkonnatasude tõusu vastase kampaania korraldanud põlevkivisektorit, mille ressursitasu kasvab 2020. aastani 3 protsenti aastas ja kus täiendavalt töötatakse keskkonnaministeeriumi ettepanekul 2017. aasta lõpuks välja põlevkivi ressursist loodava väärtuse põhine tasustamismudel. Selline mudel võimaldab edaspidi riigil saada õiglasemat tasu taastumatust maavarast toodetud põlevkiviõlist.
Uue, kümneaastase perioodi keskkonnatasude suuruste kujundamisel on ministeerium arvesse võtnud üle 40 tehtud uuringu, analüüsi või seire tulemused. Põhitähelepanu on tervisele negatiivset mõju avaldavate saasteainete tasu muutusel, et suunata tööstust negatiivset mõju vähendama. See puudutab nii õhu- kui veesaastet.
Ehitusmaavarade puhul on probleemiks see, et liiva ja kruusa kaevandusõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist. Kuuekümnel juhul pole avatud kaevandustes aga lausa viie aasta jooksul mingit kaevandamist toimunud. Probleemi lahenduseks on välja töötatud kaevandamise tasu kaheosaline rakendamine: üks osa tasutakse juba kaevandatud maavara koguse eest ning teine, väiksem osa, makstakse iga-aastaselt maavara reserveerimise, kaevandamisõiguse eest sõltumata sellest, kas kaevandamisõigust realiseeritakse või ei. Kaheosaline tasu puudutab selliseid maavara liike, kus probleem on kõige ulatuslikum – ehituskruusa ja liiva kaevandamist.
Ehitusmaavarade tasumäärad tõusevad kuni 6 protsenti.
Määrusega on keskkonnatasud kehtestatud kuni 2015. aasta lõpuni ning seetõttu oli vajalik paika panna uued tasumäärad.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele