Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkivitöösturite must neljapäev

    VKG juhatuse esimees Priit RohumaaFoto: Andres Haabu

    Põlevkivitöösturid hindavad täna valitsuses vastuvõetud keskkonnatasude tõusu sektori piduriks, nad on eelseisva suhtes ebakindlad ning ennustavad investeeringute lõppu.

    „Vaid maksude ja tasude kaudu on võimalik suunata riigile nii olulist sektorit ja kahjuks on see meie kõigi jaoks must neljapäev,“ ütles keemiatööstuste liidu tegevdirektor Hallar Meybaum. Ta tuletas meelde, et Euroopa Liidu nõuetele vastamiseks ning väävlivabama ühiskonna poole liikumiseks tuleb Eesti põlevkivisektoril uuendada 75 protsenti oma tehnoloogiast ja põlevkivist elektri tootmiselt minna üle õli tootmisele.
    VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa lisas, et täna öösel langes nafta hind alla 80 dollari barreli eest ning tänase valitsuse teate valguses jääb sektoril loota vaid turu stabiliseerumisele. Rohumaa nentis, et investeerimisotsused võivad tõesti jääda tegemata paljudel sektori ettevõtetel, mis mõjutab sektori arengupotentsiaali. „Täna tegemata investeeringute mõju võib tunda nii täna kui ka pika aja jooksul,“ nentis ta.
    Samuti selgitas Rohumaa, et valitsus otsustas täna tõsta järgmisel kümnel aastal taastumatu maavara kaevandamise tasusid mitte 3, vaid 3-6 protsenti. „See teeb kokku ligi 60% tõusu nende aastate jooksul. Antud otsus kindlasti mõjutab põlevkivitööstust, kuna summad, mis seisavad nende protsentide taga, on väga suured,“ ütles ta.
    Kiviõli Keemiatööstuse nõukogu esimehe Marti Hääle sõnul pani riik kogu sektori arengule piduri peale. Ta rõhutas, et ressursitasu on vaid üks osa keskkonnatasudest. Aastast 2015 kuni 2021 tõuseb põlevkivi ressursitasu 3 protsenti, sealt edasi aga 5 protsenti igal aastal. Hääl selgitas, et tegelikud keskkonnatasud, mille alla käivad nii ressursi- kui ka saastetasud, on kohati tõusnud lausa 10-15 kuni 25 protsenti.
    Valitsuse otsus saadab töösturitele mõtlemapaneva signaali, kuna muu hulgas on uues määruses säte, mis ütleb, et tasud määratakse viie asemel kümneks aastaks ning riik võib tasusid igal hetkel muuta.
    Positiivsemaks peab Hääl määruse seda osa, mis ütleb, et aastaks 2017 peaks välja töötatama võimalik uus väärtuspõhine ja tegeliku keskkonnamõju põhine keskkonnatasude arvestamise metoodika. Seni ei kavatse Kiviõli Keemiatööstus ka uusi investeeringuid teha. Ülejäänu sõltub sellest, milline on seis pangandusturul, kui kõrged on intressid ning nafta hind. Kokkuvõttes ennustab Hääl paariaastast paigalseisu.
    „Uute investeeringute suhtes tuleb pigem jääda äraootavale seisukohale. Sektori hääbumine sõltub sellest, millise suuna või strateegia see 2017 valmiv metoodika võtab. Aga aus vastus on see, et siit kuni sinnani ei pane ta sektorit arenema,“ nentis Hääl.  
    Eesti Energia keskkonnajuhi Olavi Tammemäe sõnul oli valitsuse otsus riigiettevõtte jaoks üllatav, sest mõjude analüüs koostati 2020. aastani, ent otsus langetati 2025. aastani.
    „Meie analüüside alusel muutub põlevkivist elektri tootmine juba 2021. aastaks kahjumlikuks. Õlitootmist sellised tasud välja ei sureta, küll aga toovad kaasa riigi tulude vähenemise ja kiirendavad põlevkivielektrijaamade hääbumist,“ kommenteeris Tammemäe. Ta lisas, et riik võiks õlitootjate teenitavast tulust saada suuremat kasu, ent praegu jõustumise poole liikuv plaan seda ei taga.
    Oktoobri lõpus rõhutasid põlevkivitöösturid, et keskkonnaministeerium pole tellinud piisavalt uuringuid keskkonnamõju tuvastamiseks. Täna märgivad töösturid, et kuigi määrus võeti vastu, tuleb uuringud tegeliku keskkonnamõju tuvastamiseks kindlasti läbi viia.
    Täna samal ajal, kui põlevkivitöösturid kogunesid Jõhvi põlevkivikonverentsile, kinnitas valitsus uued maavara kaevandamisõiguse tasumäärad 2016. aastast kuni 2025. aastani. Määrusega kavandatakse tasumäärade iga-aastast kasvu valdavalt 3 kuni 6 protsenti, sõltuvalt maavaravarust. Kuueprotsendiline tõus on kavandatud täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramisiidisavi ja madalamargilise dolokivi kaevandamisel.Määrusega nähakse ette võimalus tasusid muuta enne aastat 2020, kui on töötatud välja keskkonnatasude uuendatud arvestamise põhimõtted.
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.