• Jaga lugu:

    ELil on Eestile varuks 212 miljonit preemiat

    Foto: Bloomberg

    Eestile eraldatav ELi struktuurivahendite maht on uuel perioodil 3,53 miljardit eurot, millest nn preemiafondi jääb 6 protsenti ehk 212 miljonit eurot, kirjutab rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali ministeeriumi blogis.

    Järgneb blogi sissekanne:
    Uuel euroraha perioodil on fookuses tulemuste saavutamine toetuste korrektse kasutamise ja väljamaksmise kõrval. Meie edukust ei näita see, kui kiiresti oleme raha ära kasutanud, vaid mida oleme selle eest saanud – kas inimeste heaolu ja ühiskonna jõukus on kasvanud.
    Tulemuste poole püüdlemist motiveerib Euroopa Liit tulemusreservi ehk nn preemia kaudu. Eurotoetuste kasutamiseks lepivad Eesti riik ja Euroopa Komisjon omavahel kokku Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas aastateks 2014–2020, millised tulemused peame selle raha eest eri valdkondades saavutama. Perioodi alguses jäetakse 6 protsenti raha reservi ja liikmesriik saab kasutusse võtta vaid 94 protsenti rahast. Need valdkonnad, mis on edukad ja saavutavad kokkulepitud tulemused, saavad kasutada ka 6 protsenti tulemusreservi jäetud raha.
    Tulemuste saavutamist hinnatakse mõõdikute abil, millele on seatud numbrilised sihid aastateks 2018 ja 2023. Aasta 2018 lõpu seisuga hinnatakse, kas kokkulepitud vahe-eesmärgid on täidetud ja millised valdkonnad olid tulemuste saavutamisel edukad. Tulemusreservi saavad kasutada vaid need valdkonnad, mis on saavutanud 2018. aasta lõpuks kokku lepitud tulemused või on sellele lähedal (juhul kui tulemused on täidetud vähemalt 85 protsendi ulatuses). Need valdkonnad, mis ei ole tulemuste saavutamisel edukad, tulemusreservist raha juurde ei saa. Nende võrra saavad edukad valdkonnad raha rohkem. Eesti tervikuna raha ei kaota.
    Millistesse edukatesse valdkondadesse saadud tulemusreservi raha suunata ja millises mahus, otsustatakse 2019. aastal. Valdkonnale tulemusreservist suunatav raha ei ole proportsionaalselt seotud sellega, kui palju valdkonnal praegu rakenduskava järgi raha kasutada on. Liikmesriigile on antud paindlikkus vastavalt sotsiaalmajanduslikule olukorrale, kui palju ta millisesse valdkonda tulemusreservist raha suunab. Kriteeriumiks on see, et valdkond peab olema olnud tulemuste saavutamisel edukas.
    Tulemuste mittesaavutamisega kaasnevad ka Euroopa-poolsed sanktsioonid. Kui mõõdikute saavutustase jääb 2018. aasta lõpuks alla 65 protsendi kokkulepitust, siis on Euroopa Komisjonil õigus valdkonna rahastamine peatada, kuniks liikmesriik võtab kasutusele tulemuslikkust parandavad meetmed. Kui aga perioodi lõpuks jääb sihtasemete saavutamine alla 65 protsendi (ehk me ei täida aastaks 2023 kokkulepitud sihttaset), siis on Euroopa Komisjonil õigus osa valdkonnale suunatud toetustest liikmesriigilt tagasi küsida.
    Kokku on uuel perioodil Eestile eraldatav struktuurivahendite maht 3,53 miljardit eurot, millest perioodi alguses jääb tulemusreservi 6 protsenti ehk 212 miljonit eurot.
    Näiteks tööhõive valdkonna meetmetele on rakenduskavas planeeritud 214 miljonit eurot (Euroopa Liidu osalus). Kui valdkond on edukas, siis proportsionaalselt oleks selle osa tulemusreservis 13,7 miljonit eurot. Tulemusreservi osa võib suurendada või vähendada lähtuvalt sotsiaalmajanduslikust olukorrast. See tähendab, et valdkond võib saada ka 5 miljonit eurot või 50 miljonit eurot lisa.
    Kui aga tööhõive valdkond lubatud tulemusi ei saavuta, ei ole sellel õigust tulemusreservist jaotatavale rahale. Kui meil aastal 2019 tekib vajadus lisada raha juurde töövõime reformile või teistele tööhõive meetmetele, siis tulemuste mittesaavutamise korral selleks igasugune võimalus puudub.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.