• Jaga lugu:

    Saaremaa ettevõtjad plaanivad konverentsikeskust

    Saaremaa ettevõtjad plaanivad konverentsikeskustFoto: Irina Mägi

    Saaremaa ettevõtjad eesotsas Tullio Liblikuga soovivad püstitada Kuressaarde või selle lähedale üle 1600-istekohalise peasaaliga kontserdi- ja konverentsikeskuse, mille eeldatav maksumus on ligikaudu 25 miljonit eurot.

    Vajaliku rahastuse loodavad ettevõtjad koguda omavahenditest ja Euroopa Liidu toetusfondidest. „Kuigi planeeritav keskus pole veel käegakatsutav reaalsus, siis läbirääkimised käivad ning Saaremaa ettevõtjatel on kindel soov rahvusvaheliste ürituste jaoks sobiv keskus just Kuressaarde või selle lähedale rajada,“ selgitas kohaliku initsiatiivgrupi liige ja Saaremaa ettevõtja Tullio Liblik pressiteate vahendusel.
    Tema sõnul on eesmärk korraldada vähemalt 40 rahvusvahelist konverentsi aastas,  mis tooks piirkonnale ligi 12 miljonit eurot täiendavat tulu. Suurkonverentside vahel saaks keskuses korraldada teatrietendusi, kontserte, näitusi, vastuvõtte ning kasutada ruume huviringide läbiviimiseks ja paljuks muuks.
    „Keskuse Kuressaarde ehitamise kasuks räägib see, et meil on piisavalt hotellikohti, et ka rahvusvahelisi konverentse teenindada, hea infrastruktuur ning rahvusvahelise lennuteenindusvõimega lennujaam ja süvasadam. Läbirääkimised tšarterlendude osas käivad nii Lufthansa kui ka Turkish Airlinesiga,“ lausus Liblik.
    „Praegu pole konverentsikeskuse asukoht veel kindel, kuid arutluse all on mitu võimalikku varianti Kuressaare linnapiiril või selle läheduses. Esimese valminud eskiisi järgi on keskus kavandatud Põduste jõe kaldale, Kuressaare golfikeskuse vahetusse lähedusse, vaatega merele ja piiskopilinnusele. Kuid võimalikud asupaigad oleks ka Kuressaare staadioni ja mere vahelisel alal, lennujaama vastas või Kaarma vallas Auriga keskuse läheduses. Detailplaneeringute kehtestamisel tuleb korraldada arhitektuurikonkurss,“ lisas Saare maavanem Kaido Kaasik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.