Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sarnased tooted võivad maksta ärikliendile kordades rohkem

    ArvutiFoto: Meeli Küttim

    Tänapäeval on vähe ettevõtteid, kes saavad täielikult läbi internetiühenduseta. Kuidas valida ettevõttele sobiv teenus?

    Eesti Telekomi internetiühendus 300/300 Mbit/sek erakliendile on 33 eurot kuus, ärikliendil sama kiirus ja väga sarnane pakett aga 495 eurot + km. Miks peaks ettevõtja eelistama ärikliendi paketti?

    Andres Peets, Eesti Telekomi internetilahenduste grupi teenuste juht

    Kui erakliendi teenus ja kliendi juures taristu on tüüpiliselt standardne ning pole seotud äririskidega, siis äriklientidel on enamasti erisugused ja spetsiifilised vajadused, mis vajavad meiepoolset mahukamat eeltööd, et äriklient saaks keskenduda vaid oma põhitööle.

    Erinevus tulenebki tehnilistest lahendustest, et olemasolevad ning tüüpiliselt ärikriitilised IT-teenused ja -rakendused töötaksid probleemideta ja internetiühendus oleks kõige kvaliteetsemal tasemel, ning pakutavast teenusgarantiist. Näiteks soovivad mitmed kliendid oma töökohale või sisevõrgus asuvatele serveritele kaugelt ligi pääseda. Siin pakume kliendile koos internetiühendusega ühe kuni mitme vahemikuga avaliku staatilise IP-aadressi lisateenust.

    Rolli mängib hinnaerinevuses ka see, et äriklientidele internetiühenduste loomine on kulukam just keerulise võrgutaristu tõttu – üpris tihti teeme ise täiendavaid investeeringuid, kuna kliendid asuvad suurel territooriumil või ärimajade sisene võrk on amortiseerunud. Eestis on väga palju ettevõtteid ja inimesi, kes elavad ja töötavad samal aadressil – ehk tegemist on kodukontoritega. Neile klientidele pakume kodukontori lahendust, kus äriklient saab enda nimele võtta interneti- ja kõneside teenuse ja eraklient enda nimele 0 € hinnaga NutiTV.

    Mõtle välja, millised on täpsed vajadused ja tutvu kõigi pakkumistega, ka kodukliendile suunatutega, sest sarnaste teenuste hinnavahe võib olla mitmeteistkordne.
    Eesti Telekomi internetilahenduste grupi teenuste juht Andres Peets selgitas, et internetiteenuse tellimine algab kõik konkreetse ärikliendi vajadustest ja ootustest: esiteks, milleks klient soovib püsiühendust kontoris kasutada, ja teiseks, millised on tema ootused internetiteenuse saamisel. “Võtame näiteks väikeettevõtte, kus on paar-kolm püsitöökohta ja vaja saada ligi väiksemahulistele e-kirjadele, teha pangaülekandeid ja surfata internetis. Sellisel juhul katab ettevõtte vajadusi kaasaegse fiiberoptilise võrgus pakutav internetiühendus nii alla- kui ka üleslaadimiskiirusega 20 Mbit/s,” tõi Peets näite.
    Juhul, kui ettevõte on töötajate arvult suurem ja pakub oma lõppklientidele teenuseid või tooteid interneti kaudu ehk püsiühendus on ettevõtte jaoks kriitilise ja strateegilise tähtsusega, on mõistlik võtta ülikiire internetiühendus alla- ja üleslaadimiskiirusega alates 100 Mbit/s. “Üha rohkem kliente hindavad täna püsiühenduse kvaliteeti ja võimekust probleemide korral kiiresti reageerida. Sisuliselt võrdub rikkeline internetiühendus saamata jäänud tuluga. Sellistel puhkudel anname alates 100 Mbit/s internetiühendusest kaasa garantii ootamatute rikete lahendamisaja osas, mis võimaldab minimeerida tekkida võivat majanduskahju,” rääkis Peets. Paljud ettevõtted kasutavad ka majasiseseid või -välised IT lahendusi. “Klientid ootavad, et internetiühendus aitaks neid teenuseid märkamatult ja probleemivabalt kasutada. Seega on oluline mõista, mis tüüpi IP-aadresse on vaja,” tõi Peets välja, millele teenust valides tähelepanu juhtida.
    Nõuded internetiteenusele sõltuvad konkreetse ettevõtte iseärasustest ja vajadustest. “Üldistatult on internetiühenduse toimimiseks alati vaja ruuterit. Lisaks tasub tähelepanu pöörata kontorisisesele võrgutaristule. Kui kontori- või ärimajasisene võrk on amortiseerunud, ei pruugi tellitud kiire internetiühendus kliendini jõuda. Soovituslikult võiks kontorisiseselt olla kasutusel vähemalt CAT5-tüüpi kaabeldus,” soovitas Peets. Teenusepakkuja saab kindlasti kliente aidata ja sisevõrku ajakohastada. Samuti on mõistlik vaadata, kui moodne on kasutatav arvuti­park. Eesti Telekomi pakub fiiberoptilises võrgus internetikiiruseid kuni 500 Mbit/s. “Loomulikult sõltub kliendile pakutud kiirus sellest, kas antud aadressil on vastav võrguvõimekus olemas.
    Et üha kasvavaid ootusi katta, on Eesti Telekom investeerinud optilise võrgu väljaehitamisse,” lisas ta. Internetiühendusega koos pakutakse VoIP-tehnoloogial töötavat lauatelefoni. “Kuivõrd ka kõneside toimib üle sama internetiühenduse, oleme korraldanud nii, et kõne töötab probleemideta ka siis, kui parasjagu keegi teine kolleegidest kasutab internetti mahukate andmefailide alla- või üleslaadimiseks,” lisas Peets.
    Alates 100 Mbit/s pakub Eesti Telekomi internetiühendusega koos standardsest lubadusest paremat teenusgarantiid ehk nii interneti kui kõneside rikkeid lahendatakse tööpäeva sees 8 tunni jooksul.
    Vaata liitumistasusid. Elisa suureks eristuvuseks interneti püsiühenduse pakkumisel on see, et nad ei võta kliendilt liitumise ning ühenduse loomise eest eraldi tasu. “Eestis olemegi ainus operaator, kes ei kasseeri kaabeliinterneti ühenduse loomise eest liitumistasu,” ütles Elisa juhatuse liige Jüri Teemant. Kaabelinterneti teenust pakub Elisa kiire optilise kaabli kaudu ärikliendile Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis ning lisaks veel Sakus, Sauel. Elisa pakub ärikliendile ka võimalust luua püsiühendus raadiolingi kaudu. Ühendus luuakse üle õhu, kuid tagatud on interneti püsiühenduse stabiilsus.
    Raadiolingi kaudu pakub Elisa internetiühendust igal pool Eestis, kus on läheduses Elisa tugijaam. Personaalse raadiolink-ühenduse puhul ulatuvad nii alla- kui ka üleslaadimiskiirused 50 Mbit/s. Raadiolink-teenuse puhul on maksimaalne ühenduse kiirus sümmeetriline kuni 700Mbit/s. “Suurematele ettevõtetele soovitan eelistada kaabel- või raadiolingi ühendust. Taolise kontoriühenduse puhul on kiirused garanteeritud ning ei esine kiiruste kõikumisi. Ühendus tuleb ettevõttel soetada nii, et mida rohkem on kasutajaid, seda kiirem ühendus tuleb võtta. Igale kasutajale võiks olla reserveeritud ligi 2 Mbit/s allalaadimist ning 300 Kbit/s üleslaadimist,” rääkis Teemant. Ühele 10 töötajaga ettevõttele sobib 20 Mbit/s allalaadimisega ja 10 Mbit/s üleslaadimisega DSL-tehnoloogial põhinev ühendus.
    Väikefirmale sobib mobiilne internet. Väiksemate ettevõtete puhul sobib kontorisse väga hästi ka mobiilse interneti lahendus, mida pakuvad kõik turul tegutsevad operaatorid. Eri operaatorite levi kvalteet sõltub täna veel pisut teenuse tarbimise kohast, kuid need on sarnased. Tele2 tootedirektor Katrin Aron: “Mobiilne internet kontorisse sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Mobiilne internet on jagatud resurss ja seega suurtele ettevõtetele või kelle äri sõltub internetist, rohkem tasub kindlasti kaabliga internetti kasutada.” Aron tõi välja, et mobiilse interneti kiiruste puhul näiteks telefonis on Eestis pakutavad miinimumkiirused 1–2 megabitti sekundis, millega saab esmavajalikud toimingud nagu e-kirjade lugemine, meediatarbimine jne ära teha.
    “Juba täna on näiteks Elisa 4G LTE võrk praktiliselt üle kogu Eesti kättesaadav ning katvuse ja kiiruste osas ületab uus teenus oluliselt 3G interneti võimekust ja võimalusi. Seega tasub kaaluda ka internetühenduse loomist kontorisse 4G LTE võrgu baasil. Seda enam, et täna pakume kontorisse statsionaarset internetilahendust 4G ruuteril,” lisas Teemant. Kui osa ettevõtte töötajaid soovib liikuvat 4G internetilahendust, siis selle võimaluse saab luua üle taskuruuteri. “Eeliseks on see, et internet on kliendiga kaasas sõltumata asukohast. Paketeerimise loogika osas saab Elisast valida nii ettevõtte üleste kui ka igale töötajale mõeldud individuaalsete pakettide vahel. Viimase puhul pakume lahendusi, kus kindla kuutasu eest saab klient kasutada piiramatult internetti, kõne ja sõnumeid,” soovitas Teemant paindlikke lahendusi.
    Teemant tõi välja, et väga kiires tempos väheneb fikstelefoniside ehk lauatelefonide kasutamise osakaal. “Lauatelefoni asemel kasutavad ettevõtted kõnesidevahendina üha enam mobiiltelefoni. Elisal on siin lahendusena ärikliendile pakkuda Elisa Ringi teenus, mis seob laua- ja mobiiltelefonid ühtseks tervikuks. See tähendab, et lauatelefoninumber on töötajaga alati kaasas kogu kontori ulatuses ning ka väljaspool kontorit,” rääkis Teemant. “Lisaks on Elisa Ringi teenuses olemas ettevõtteülene kõnepostkasti teenus, võimalus luua kõnegruppe, teha konverentskõnesid, seada kõnedele prioriteetsusastmeid jne,” lisas ta.
    Vaata ka kodulahendusi. Starman pakub hetkel Eesti kõige kiiremat koduinternetti kiirusega 400 Mbit/s ja see on ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kristi Reilandi sõnul hea lahendus kodukontorile. “400 Mbit/s internet rahuldab ka kõige nõudlikuma kasutaja vajadused. Sobib suuremahuliste failide, piltide ning videote alla- ja üleslaadimiseks,­ kusjuures samal ajal veebilehtede avanemise kiirus ei vähene. See kiirus annab võimaluse kasutada internetti mitme toimingu jaoks ja ka mitmes seadmes korraga.
    Professionaalseks kasutuseks mõeldud pakett kõigile neile, kelle jaoks on tähtsal kohal kvaliteet ja kiirus ning ajal on kulla hind,” lisas ta. Eesti Telekom pakub nii äri kui ka kodu­kliendile 300/300 Mbit/sek üles- ja allalaadimiskiirusega ühendust, ärikliendile pakutakse ka kuini 500/500 Mbit/sek kiirust. Tasub tutvuda mõlema teenusega, sest hinnavahe on 18kordne. Samas teenuse erinevused kindlasti nii suuri hinnakääre ei õigusta. Kui ettevõttel puudub vajadus staatilise IP vahemiku järele ja veebis pakutav pole ärikriitiline, siis tasub mõelda erakliendi teenuse peale.
    Lugu ilmub 24. novembri kuukirjas Juhtimine. Lisaks saab lugeda, kuidas Pindi Kinnisvaras nutisedameid kasutatakse.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.