Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiettevõtete osalused võiks viia börsile

    Börsil kaupleja.Foto: Andras Kralla

    Riigiettevõtete osaluste erastamisest ja börsile toomisest on olnud juba aastaid jutte ja endiselt on see kaalumist väärt idee. Kuna tänavu paistab edukamate ettevõtete edetabelis silma just riigifirmade rohkus, uuris Äripäev, kas edukad riigifirmad tuleks erastada ja börsile viia.

    Riigimonopolidel suur jõud
    Gert Tiivas, East Capitali International AB Eesti filiaali juht:
    Tänased otsustajad saavad kindlasti aru, et see pilt on naljakalt skisofreeniline. Armastame rääkida Eestist kui avatud turumajandusega liberaalsest riigist, samas on riigimonopolidel majanduses väga suur osakaal ja mõjujõud. Need kaks asja kokku ei sobi. Usaldan äriotsuste tegemises eraettevõtjaid, poliitikuid ootavad palju teisi olulisi pikaajalisi probleeme, mis lahenduste järele karjuvad.
    Laenuraha aksiatest odavam
    Tõnu Mertsina, Swedbank Eesti peaökonomist:
    Strateegiliselt olulised taristu- ja energiaettevõtted, mis suudavad tegutseda sama efektiivselt kui erakapitalil põhinevad ettevõtted, oleks mõistlik hoida riigi kontrolli all. Samas on riik praegu omanik mitmetele ettevõtetele, mille eesmärk paistab olevat vaid dividenditulu saamine või kontrolli hoidmine, kuid millel strateegilist eesmärki küll ei paista olevat.
    Täieliku erastamise kõrval võiks kaaluda ka strateegilise partneri/investori kaasamist. Kui ettevõtte laenukoormuse suhtarv seda lubab, oleks mõistlik finantseerida oma täiendavat tegevust laenuraha abil. Seda enam, et laenuintressid on praegu ja veel lähema paari aasta jooksul väga madalad. Aktsiakapital on laenurahaga võrreldes kallim.
    Eramonopol riigifirmast kehvem
    Heido Vitsur, LHV majandusanalüütik:
    Börsile ei ole mõtet viia, kui firmal ei ole tõelist turgu, kui ei taha ettevõttest dividende saada või tahame, et seal ei teenitaks ülemäärast kasumit. Monopolide täielik erasektorisse andmine on reeglina väga riskantne. Kui monopol on halb, siis eramonopol on veel halvem.
    Erastamisest kolm kasu
    Raivo Vare, Eesti Raudtee nõukogu esimees ja majandusekspert:
    Riigiettevõtteid tuleb käsitleda kahes kontekstis: kas ta kindlustab baasilist teenust, infrastruktuuriga seotud teenust või mitte. Kui ta seda ei tee, võib seda erastada, nagu näiteks Estonian Airi.
    Erastamine annab lisandväärtust kolmes kohas. Äratab ellu ja tugevdab koomas väärtpaberiturgu. Teiseks kaoksid ära traditsioonilised poliitilised mängud nõukogudest. Kolmas aspekt seondub turuga, kui tururegulatsioon on riigi poolt paika pandud, võib riik eemale tõmbuda.
    Ettevõtte väärtust võiks jagada
    Endine Eesti Energia juht Sandor Liive:
    Ma olen börsiusku alati olnud. Inimesed Eesti Energias väärivad rohkem kui see, et kord kuus saavad palka. Mingisugust osa ettevõtte tulemuse paranemisest ja väärtuse paranemisest võiks kuidagi jagada. Kõige lihtsam on seda teha läbi aktsiate, kui firma väärtus kasvab.
    Riik oma firmadega võiks küll otsustada, mida ta omab ja milles on vähemusosalus. Eestis on see probleem, et kodune kapitaliturg puudub. Raha saamiseks on vaid üks kodumaine pank LHV, ülejäänud on vaid Rootsi pangad. Kui teil on väike sääst, tahate seda teenima panna, on see deposiit. Seda intressimäära täna tegelikult ei ole. See on koht, kus riik saaks anda suuna, et viimegi vähemalt paranemisvõimeliste riigile kuuluvate äriühingute vähemusosaluse börsile.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Cathie Woodi populaarsed ARK fondid vajuvad kiiresti: investorid lahkuvad miljardite dollaritega
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ukraina säilitas vabastuse tollimaksudest, aga suure erandiga
Euroopa Parlament kiitis heaks Ukrainale tollimaksuvaba kauplemise erandi pikendamise tuleva aasta juunini. Euroopa Komisjon saab aga tugeva tööriista.
Euroopa Parlament kiitis heaks Ukrainale tollimaksuvaba kauplemise erandi pikendamise tuleva aasta juunini. Euroopa Komisjon saab aga tugeva tööriista.
President jätab Venemaal tegutsevale ja laienevale ettevõtjale teenetemärgi alles
Presidendi kantselei jätab alles teenetemärgi ettevõtjale Jaan Puusaagile, kelle firma Wolf Group tegutseb tütarfirmade kaudu Venemaal edasi ja nimetab sõda “erioperatsiooniks”.
Presidendi kantselei jätab alles teenetemärgi ettevõtjale Jaan Puusaagile, kelle firma Wolf Group tegutseb tütarfirmade kaudu Venemaal edasi ja nimetab sõda “erioperatsiooniks”.