• Jaga lugu:

    Uuring: hiinlased peaksid vähem töötama ja rohkem kulutama

    Hiina tehasetööline Foto: epa

    Hiljutise uuringu tulemused annavad hiinlastele majanduse edendamiseks hoopis teistsugust nõu kui arvata võiks – palju töötunde on kahjulik nii tervisele kui ka riigi majandusele, kirjutab Wall Street Journal.

    Hiina majandus on suuruselt maailma teisel kohal ning hiinlased on töökad kõikjal, alates nutitelefonidest käekottideni meisterdavatest vabrikutöölistest kuni kontoris istuvate valgekraedeni välja. Pekingi ülikooli akadeemik Wang Qi ütles väljaandele China Real Time, et keskmine hiinlane töötab aastas umbes 2000-2200 tundi. Võrdluseks, OECD liikmesriikides on aastane töötundide arv keskmiselt 1770.
    Kuigi seesugune töörügamine võiks olla majandusele igati tasuv, ütlevad teadlased, et Hiina tööandjad võiksid töötunde siiski vähemaks võtta ning lasta inimestel rohkem puhata. Nii oleksid töötajad rohkem puhanud, mis tõstaks produktiivsust, ja käiksid rohkem poodlemas.
    Pekingi ülikoolis tehtud uuringu juht Lai Desheng ütles, et kuigi pikad tööpäevad võisid aidata kaasa „Hiina ime“ sünnile, on see kaasa toonud ka palju probleeme. Ta viitas tööõnnetuste arvule, mille kasv tuleb paljuski töötajate väsimusest. „See pole jätkusuutlik,“ lausus ta.
    Lühema tööpäeva puhul oleks töötajatel rohkem aega mõelda välja uusi ideid, samuti omandada uusi oskusi. Samuti väheneks töötute arv, kuna töötajad peaksid rohkem töölisi palkama.
    Hiinas on kõige enam tööd rügavad inimesed reeglina migrandid, kelle keskmine päevane töötundide arv on 8,8. Kõige enam tunde tööl veedavad haigla- ning toitlustustöötajad, olles tööl keskmiselt 51,4 tundi nädalas.
    Wangi sõnul on Hiinas probleemiks ka liigväikesed palgad, mis sunnivad inimesi leidma lisatööd, et ots otsaga kokku tulla.
    Hiina võimud on öelnud, et soovivad majandust ümber struktureerida, suurendada tarbimist ning vähendada riigi majanduse sõltumist ekspordist ja investeeringutest.
    Wang leiab, et selle lahendus on palgakasv. „Kust küll oodata tarbimise kasvu, kui pered vaevu omadega hakkama saavad?“ küsis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Inbank suutis kasumit kolmekordistada
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.