Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab järgmisel aastal majandus vaid pisut rohkem kui sel aastal – kui tänavu oli SKP kasv 1,9%, siis järgmisel aastal 2,1%. Jõukohane kasvutempo on Eesti Panga teatel 3-4%. Jõukohase kasvutempo saavutab majandus Eesti Panga hinnangul 2016. aastaks.

Eesti Panga prognoosi järgi väheneb järgmistel aastatel oluliselt tööealiste inimeste osakaal, mis teeb töötajate leidmise üha keerukamaks ja ettevõtete vahelise konkurentsi teravamaks. Järgmise kahe aastaga väheneb Eestis tööealiste inimeste hulk 15 000, viie aasta pärast aga koguni 30 000 võrra.

Tööjõupuudus hakkab üha enam piirama ka tootmist. Nii muutub Eesti Panga hinnangul madala tootlikkusega ettevõtete jaoks toimetulek järjest keerulisemaks.

Tuleval aastal rahuneb Eesti Panga teatel kinnisvaraturg ja üürihindade kasv aeglustub. Samuti aeglustub palgakasv. Viimane jääb siiski kiiremaks kui 5%. Palgataset tõstab näiteks miinimumpalga tõus ja palgakokkulepete jõustumine mitmel tegevusalal. Suurimaks probleemiks on oskusliku tööjõu leidmine. Näiteks tekitab Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ligikaudu neljandikule ettevõtjatele muret see, et tööjõu oskused ei vasta otsitavale.

– Euroala inflatsioon oli sel aastal 0,5%, aeglustudes oodatust rohkem.– Aeglase inflatsiooni tõttu püsivad intressimäärad jätkuvalt madalal.– Vene rubla on odavnenud aasta algusest saati euro suhtes umbes 40%, mis on vähendanud Eesti ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet Venemaal. Sanktsioonid pole aga seni Eestit märgatavalt mõjutanud.– Ebakindlus Eestit ümbritseva majanduskeskkonna kasvu suhtes on suurenenud.– Ekspordivõimalusi piirab eelolevatel aastatel eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus.– USA dollari kallinemine euro suhtes on pidurdanud mootorikütuse odavnemist.– Investeeringute osakaal majanduskasvus suureneb. 2014. aastal on ettevõtete investeeringud olnud madalseisus, mis on osaliselt tingitud ebakindlusest nõudluse kasvu suhtes.– Laenuintressimäärad jäävad madalaks ja laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse alanemine jätkub.– Järgmisel aastal rakenduvad maksumuudatused ning suurenevad lapsetoetused ja pensionid, mille tulemusel süveneb valitsemissektori eelarve puudujääk. Eelarve jääb ka struktuursesse defitsiiti.

Allikas: Eesti Pank