Vaata, kuidas tõhusamalt toota

Tööstusettevõtjad on muljetanud, et tootmise kasvatamiseks on tähtis sobiv pakend, müügiks vajalikud kontaktid-edasimüüjad ning oma kauba tutvustamine. Lisaks tuleb  kasuks, kui toode on timmitud nii heaks, et klient ise selle üles leiaks. Muidugi peab selle kõige juures olema tootmine korraldatud nii, et see toimiks tõrgeteta ning töötajaid ohtu seadmata, kirjutab 18. detsembri Äripäev tööstuse rubriigis.

Kuidas paremini kliendini jõuda ja milline toode kliendile meeldib – just sellest oleme tänavu tööstuse rubriigis palju kirjutanud. Kogusime kokku sel aastal tööstusrubriigis ilmunud ettevõtjate soovitused ja nipid, kuidas rohkem ja paremini toota ning toodetu edukamalt maha müüa.

ASi Kunda Nordic Tsement juhataja Meelis Einsteini sõnul on nende äris maht väga suur, mistõttu otsitakse pidevalt õiget tasakaalu suurema tootmise ja väiksemate kulude vahel. Tootmismahtude puhul on tähtis koduturg ja eksport. Kui need hakkavad tootmist piirama, tööviljakus langeb. Suurte investeeringute tagasimakseaeg jääb Einsteini sõnul üldjuhul liiga pikaks, kasulikumad on investeeringud tootmise stabiilsuse tagamiseks. Kui suur ja kallis tootmisprotsess sujub vähemate seisakutega, on võit päris suur. Sama lugu on seadmete optimaalse koormamisega.

Terasest tuletõkke- ja turvauksi valmistava ette­võtte Saajos endise tegevjuhi Jaan Allemi sõnul tuvastasid nad, et ettevõttes toimub sihitu asjade otsimine. “Üldiselt oleme tootmises tuvastanud, et vajalike asjade leidmiseks kõnnitakse maha nädalas sihituid kilomeetreid, kontori poolel sisestatakse sisuliselt sama infot süsteemi mitu korda jne,” selgitas Allem ettevõtte tühja tööd. Üks olulisi raiskamiskohti tootmisprotsessides on seotud ka tööjaotusega. Kui inimene jalutab tootmises niisama ringi ning toob ja viib pika vahemaa tagant töötegemiseks vajalikke asju, on see otsene raiskamine. Eesmärk on, et töötaja saaks tööd teha võimalikult optimaalselt ja võimalikult vähese liikumisega.

Allahange võib olla otstarbekaim tee ekspordiga alustamiseks. Tänu sellele koguneb võimekust, vahendeid ja kontakte, et liikuda oma toote tootmise poole. Ehkki on levinud arvamus, et allhanketööd ei ole kasumlikud, on ettevõtteid, kes sellele vastu vaidlevad. Frog Plastik OÜ juhatuse liikme Leino Panga sõnul tasub allhankega tegeleda, kui see on pikema strateegia loogiline osa. Kuna ettevõtteid, kel on toode, nägemus toote arendamisest ja turundamisest, kuid pole huvi tootmist arendada, tuleb juurde, on sellistel puhkudel heal allhankijal kindel koht päikese all tagatud.

Tootmisettevõtete konsultandi ja koolitaja Ingrid Joosti hinnangul on keskmises Eesti tootmisettevõttes raiskamise osakaal väga suur. Raiskamine saab alguse juba tootmise planeerimisel. Üks suuremaid raiskamisi on Joosti hinnangul seotud ettevõtte sooviga olla paindlik, kuid selle saavutamiseks pole paika pandud kindlat tootmisplaani. Näiteks esineb palju juhtumeid, kus töötajad valmistavad teatud protsesse ette, siis aga tuleb juht ja annab uued suunised, nii et endised tegevused jäävad pooleli.  “Põhjuseks on see, et tootmisplaanid pole ettevõttes fikseeritud. Tootmisplaanide fikseerimine tagab selle, et inimesed saavad õige ülesande ja teevad õigeid asju,” selgitas Joost.

Valio rajas Eestisse spetsiifilise parmesani tüüpi kõva laabijuustu laagerdamiseks mõeldud lao. See andis võimaluse Valio Forte kaubamärgi all varem Itaalias valminud juustu toota Eestis tunduvalt odavamalt. Forte juustu valmimisprotsess uue juustulao avamisega sisuliselt ei  muutunud, kuluefektiivsust silmas pidades toodi lihtsalt seni Itaalias toimunud töölõigud Eestisse. See, et juustu enam Itaaliasse ei viida, annab tootmise hinda silmas pidades ASi Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul olulise võidu nii transpordi kui ka ladustamiskulude pealt.

Teekond allhankijast oma toote arendajaks on igale ettevõttele isesugune. Enamasti on see aeganõudev ettevõtmine, mille eesmärk on firmat arendada, suurendades pakutavat lisandväärtust ning liikudes väärtusahelas ülespoole. Konveiersüsteemide ning nendega seotud seadmete ja tarvikutega tegeleva OÜ Technobalt Eesti juhatuse liikme Tarmo Männasalu sõnul oli allhankijast oma toodete müüjaks kujunemise protsess pikk ning võttis aastaid. Vajalik info saadi turul tegutsedes, sest ükski õpikutõde ei asenda reaalsuses esile kerkivaid küsimusi ja probleeme.

Eesti suuruselt teise lihatööstuse Atria juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul ihkab tarbija üha uusi lihatooteid ja soovitavalt väikestes pakendites. Ka tootenimed vahetuvad kiiresti, sest tarbija on sellega harjunud. Seetõttu valitseb lihatööstuses pidev konflikt müügi ja tootmise vahel. Tootmine tahab teha suuremaid sarju, müük aga lihtsaid ja väikeseid kulinaarialaadseid tooteid, mis viivad tootlikkuse alla.Otsitakse lahendusi, kuidas paremini tööd korraldada nii, et tööaeg ei läheks tühja. “Tuleb plaanida, mitu korda nädalas sama toodet tootmisse lasta. Tuleb arvestada säilivustähtaegade ja nõudlusega. Mida rohkem tooteid korraga, seda suurem ka üldine tootlikkus,” rääkis Horm.

2013. aasta unistuste tööandja konkursi finalisti Ericsson Eesti ASi personalijuhi Ülle Matti sõnul investeeritakse neil palju töötajate teadmiste ning oskuste arendamisse. Elektroonikasektor igatseb erialase ettevalmistusega spetsialiste, tehnoloogia areng eeldab, et ka lihtsamate tööoperatsioonide tegijatel on erialane tehniline haridus. Samuti aitaks tulemuste saavutamisele kaasa juhtimisoskuste paranemine.

Ericssonis on uute oskuste omandamine osa tööst ja sellele kulub umbes 6% tööajast. Matti sõnul saadakse ideid kogemuste vahetamisest Ericssoni teiste tehaste kolleegide ja oma töötajatega. Protsesse suudetakse tõhustada tänu koostööle Tallinna Tehnikaülikooliga.

Oma tootesarja turule toomine oli Saaremaa  alumiiniumpaatide tootja Alunaut päästev õlekõrs, kui allhanketurg kokku kuivas.“Samal ajal omatoodete turuletoomisega kuivas kapitaalselt kokku allhanketellimuste maht ning, kuna omatooted osutusid päris edukaks, tulime sellest mõõnast ka suurema draamata lihtsalt läbi,” selgitas paaditootja tegevjuht Mark Muru.

Allhankeperioodil leidis ettevõte esimese kliendi ja sealt edasi leidsid kliendid ettevõtte ise üles, müügitööks pole suurt vajadust olnud.

Eesti väikefirma Rabaconda toodab ja ekspordib kaupa edukalt enam kui 30 riiki. Toode on kiire rehvivahetuspukk enduuro motosõitjatele.Toote hind – 260 eurot – on ettevõtte juhatuse liikme Jakob Saksi sõnul konkureerivast ligi poole võrra kallim. Klient aga maksab hea meelega kõrgemat hinda, kui selleks põhjus anda. “Näiteks teha toode atraktiivne, klienditeenindus kiireks ja laitmatuks. Meie rehvivahetuspukiga saab rehvi vahetatud kuni 20 korda kiiremini kui konkurentide omaga. See käib väiksemaks kokku, on silmapaistev, paraja töökõrgusega ning müüakse mugavas kandekotis. Kiiret vahetust lubame ka toote nimes – kolme minuti rehvivahetuspukk,” rääkis Saks.

Ala tipptegijate soovitused aitavad väga hästi müüa. Näiteks, kui David Beckham mängib Adidase või Nike jalgpallijalatsiga, ostetakse neid rohkem. Nii ei oota ka motokauba tootja ­Rabaconda juhust, et keegi ütleb toodete kohta midagi head, vaid töötab selliste soovituste nimel teadlikult. Proovipartii anti näiteks tipptiimidele tasuta kasutada tingimusel, et nad tõesti kasutavad nende tooteid ning annavad ettevõttele tagasisidet, mida saab paremini teha. Võistlustel pildistatakse-filmitakse toodete kasutamist, materjale kasutatakse hiljem turundusmaterjalides.

12. Väärtusta oma toodetKohvreid tootva Playluggage OÜ ekspordijuhi Martin Rungi sõnul nad odavtootjatega võidu ei jookse. Playluggage'i kohvreid eksporditakse nii Soome, Saksamaale, Itaaliasse, Hispaaniasse, Indiasse, Hiina kui ka Austraaliasse. Rungi sõnul pole nad tahtnud kunagi teha odavaid kohvreid. “Odavtootjaid on maailmas piisavalt ning nendega võidu joosta on raske,” selgitas Rungi. Seetõttu on algusest saadik võetud eesmärk olla kvaliteetne ja erinev.

Hiiumaal tegutseva puidust höövelmaterjalide tootja Vesset OÜ juhatuse liikme Toomas Perteli sõnul tasub ainuesinduslepingu sõlmimisega olla väga ettevaatlik. Vesset on ­ainuesinduslepinguid sõlminud vaid siis, kui koostöö on kestnud juba mitu aastat ja partner liigub nendega samas rütmis. Arvestama peab sellega, et suurtel turgudel ei suuda üks partner, kui see pole just üleriigiline kett, tervet turgu katta ning piirkonnad, kus ta tegutseb, ei pruugi olla tootele parimad. Teises regioonis võib sobivam partner olla keegi teine. Koostööpartnerite leidmine on Perteli sõnul statistiline töö ning selleks, et saada üks kasulik kontakt, tuleb läbi töötada sada või enam kasutut.

Läänemaal pakendatud kasvuturvast müüva Kekkilä Eesti müügijuhi Anneli Säinase sõnul tuleb kolmandatesse riikidesse eksportimisel kindlasti selgeks teha sealsed impordinõuded. Seda nii toode, pakendamise kui ka dokumentatsiooni kohta. Paljudes riikides, näiteks Hiinas, Argentinas, Peruus ja Ecuadoris, peab olema impordiluba, mille saamine võib olla väga bürokraatlik ja aeganõudev.

Kekkilä kõige pikaajalisem eeltöö müügi alustamiseks on olnud Argentina jaoks – turule pääsemine võttis aega terve aasta. Ka poliitilise olukorraga tasub Säinase sõnul kursis olla, näiteks eksport Iraani ja Süüriasse on oluliselt keerulisem kui Mehhikosse.

Toiduainete müügi ja pakendamisega tegeleva OÜ Eesti And juhatuse liikme Paavo Rebase sõnul nõuab eksport sortimendi ülevaatamist. Läti ja Soome elanike maitse-eelistused erinevad eestlaste omast – lätlastel vähem ja soomalstel rohkem. Seega tasub nendele turgudele pakkuda veidi kohandatud toodangut.Näiteks söövad Soomes männiriisikat vähesed, seal on huvi suurem heledama seene ehk näiteks haavariisika vastu.

Elektriseadmete valmistaja ASi Harju Elekter kommunikatsioonijuhi Moonika ­Vetevoolu sõnul on ettevõte sõlminud tööandja vastutuskindlustuse, mis hõlmab kõiki töötajaid. Tööohutuse tagamiseks on kõigil tootmistöötajatel tööriided ja turvajalanõud ning isikukaitsevahendid (prillid, maskid, kõrvaklapid jne). Majas on ka töötervishoiuarst ning töötajad käivad regulaarselt tervisekontrollis. Määratud on tule­ohutuse eest vastutavad isikud, regulaarselt toimuvad esmaabikoolitused, tööruumides on esmaabikapid. Kontsernis on tehtud riskijuhtimise analüüs, määratud töökeskkonna nõukogu ja töökeskkonna volinikud.

Värve, liime, lakke, pahtleid ja puidukaitsevahendeid tootev Eskaro AS ekspordib kõiki kaubagruppe. Ettevõte arvestab toodete kujundamisel ja reklaamimisel väga tõsiselt sihtturgude spetsiifikat. “Mida rohkem lõuna poole, seda enam peab kujunduses särtsu olema. Ukrainas on meile öeldud, et meie tooted oma tagasihoidlike toonide ja valgete pakenditega pole selle turu jaoks,” tõi turundusjuht Mare Ott näite. Samuti armastatakse Ukrainas kasutada ülivõrdeid toodete kirjeldamisel. Pakenditel peab olema “mega,” “super”, “suure­pärane”, “kõige parem”, mistõttu on turu nõudmistega kaasa mindud ja loodud lausa eraldi tootesarju.

Toote ja kaubamärgi nime valikul on keeleline ja kultuuriline kontekst üks esimesi asju, mida uurida. Näiteks muutis ­Tartu Veski oma nime Tartu Milliks, sest soome keeles tähendab veski käimlat. Saksamaa toidukaupade ketil Sairas Industries oleks raske Soome laieneda, sest “haige” ei oleks just isuäratav nimetus toidukaupadele (soome keeles tähendab “sairas” “haige” – toim). 

“Meeskonnas peab olema disainer, ükskõik millist toodet parasjagu luuakse ja arendatakse, teisiti ei ole võimalik ,” usub pakiautomaate tootva Cleveroni juht Arno Kütt. Disain ei seisne toote ilusas pakendis, vaid on oluline tegur toote kasutuskogemuse ja efektiivsuse seisukohast. Pakiautomaadi puhul tähendab funktsionaalsus eelkõige seda, et inimestel on võimalik lihtsalt ja sujuvalt pakke saata ning vastu võtta.

Cleveroni toodetud pakirobotil on näiteks vaid üks uks, mille kaudu käib nii paki teele panemine kui ka kätte saamine. Sellise lahenduse puhul on oluline, et ei paki vastuvõtjal ega saatjal pole tarvis küünitada kõrgemate sahtlite poole ega küürutada põrandani. Oluline on sellise disainilahenduse juures ka ruumi kasutuspõhimõte, mis võimaldab keskuse põrandapinda võimalikult otstarbekalt ära kasutada.

Eesti ühe suurema kalatootja ASi M.V.Wool nõu­kogu esimehe Meelis Vetevoolu hinnangul on välisturgudel eduka läbi löömise eeldus kvaliteetne toode. ­Ainult kvaliteetne toode ei pruugi siiski edu tagada. “Kui sul on hea toode, siis ükskõik kui hea klient sul ka poleks, sa pead selle kliendi rahavood ära kindlustama,” rõhutas ­Vetevool. Tema sõnul on kalaäris mahud väga suured, mistõttu annab arvete laekumata jäämine tagasilöögi. Näiteks moodustab

M.V.Wooli toodete müügihinnast toorme hind üle 70%. “Eksivad need, kes arvavad, et välisturgudel makstakse kõik arved kenasti ära,” ütles Vetevool, kelle sõnul on nad seetõttu oma rahavood kindlustanud.