• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisfirmad viivad Eestist raha välja

    Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein.Foto: Indrek Susi, Äripäev

    Mitu suurfirmat on otsustanud Eesti tütarettevõttes aktsiakapitali miljonite võrra vähendada ning suunata raha atraktiivsematele turgudele.

    Raivo Sormunen, Äripäeva finantskontroller

    Eesti juriidilise isiku tulumaksusüsteem on ehitatud üles kasumi reinvesteerimise peale. Dividendide väljavõtmine on maksustud aga küllaltki krõbedalt. Seetõttu üritavadki küpsesse faasi jõudnud ettevõtted leida oma vabale rahale ikka kõige mõistlikumat rakendust. Palju on välisosalusega Eesti ettevõtete hulgas vaba raha edasilaenamist oma emafirmale või raha kontsernikontol hoidmist.

    Alates 2011. aastast on Tallinna börsifirmade eeskujul hakatud praktiseerima raha väljamaksmist investoritele aktsia- või osakapitali vähendamise teel. Seda just seetõttu, et aktsiakapitali investeeritud summade pealt on investorid enamalt jaolt juba maksud ära maksnud (erandiks on fondiemissiooniga suurenenud aktsiakapital) ning selle väljavõtmisel enam tulumaksukohustust ei teki.Selline protseduur nõuab aga suurt aktsia- või osakapitali ning seda praktikat ei saa palju ettevõtteid viljeleda.

    Ideaalseks näiteks on siin kõrval olevas loos välja toodud Norra naftafirma Statoil, mis investeeris 2010. aastal 4,2 miljardit krooni (268 miljonit eurot) siinsesse tütarfirmasse finantseerimiskeskuse loomiseks. Praeguse aktsiakapitali väljamaksega äriliselt midagi muutuda ei tohiks, sest raha väljamaksmisel jääb ettevõtte omakapitali suuruseks alles 100 miljonit eurot ning üksuse tegevust suudavad vajalike mahtude juures edasi finantseerida grupi teised firmad.

    Sarnane olukord on sisuliselt Kunda Nordic Tsemendi puhul, mille varad koosnevad pea täielikult omavahenditest ning mis on siin teenitud jaotamata kasumi arvelt oma emafirma HeidelbergCement AG finantseerinud - 2013. aasta lõpu seisuga tervelt 54 miljonit euro ulatuses. Seega ei peaks väga muretsema, et sa raha nüüd läbi aktsiakapitali investoritele tagasi makstakse. Ka enne oli see vara läbi laenamise emafirma käes ja kontrollitud.

    Üheks selliseks on Statoil Fuel & Retail Eesti AS, kelle emaettevõtteks on rahvusvaheline kontsern Alimentation Couche Tard Inc. Emaettevõte otsustas ainuaktsionärina vähendada Eesti tütre aktsiakapitali 243 miljoni euro võtta 37,8 miljoni euroni. Ettevõtte Eesti juhi Kai Realo sõnul see ettevõtte igapäevast tegevust kuidagi ei puuduta, kuid otsust vähendada aktsiakapitali kommenteerib tema sõnul vaid emaettevõte.
    Statoili omanikfirma Alimentation Couche Tard Inci asepresidendi Raymond Pare sõnul on tegemist kapitali suunamisega mujale ning Eestis olevat finantskeskust mujale viia ei plaanita. "Meil ei ole plaani oma treasury gruppi mujale viia. Kapitali vähendamine on seotud meie globaalsema vajadusega, kuid me ei muuda midagi oma huvides Eesti turu osas, samuti mitte meie plaanis Eestis kasvada. Tegelikult on meie huvi turu vastu endiselt suur, me investeerime sinna igal aastal," rääkis Pare ja lisas, et Eestis on korporatsioonil väga tugev meeskond, kes keskendub Eesti turu spetsiifikale ning arvestab selle turu vajadustega.
     
    Kunda Nordic Tsemendi omanik investeerib Eestist välja
    Ka Kunda Nordic Tsemendi ainuaktsionärid otsustasid aktsiakapitali vähendada 23,7 miljoni euro võrra 25 000 euroni. Ettevõttest 75% kuulub HeidelbergCement Sweden Ab-le ning 25% on CRH Europe Holding BV jagu.
    "Kapitaliseadus ütleb, et aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000. Meie firma on suhteliselt kõrgelt omanike poolt kapitaliseeritud, isegi ülekapitaliseeritud. Meie kaks omanikku otsustasid firmast raha natuke välja võtta," rääkis ettevõtte tegevjuht Meelis Einstein.
    Initsiatiiv raha vähemaks võtta tuli Einsteini sõnul vähemusaktsionäri poolt. "Nad tahavad seda mujal kasutada," rääkis Einstein. Kui omanik sooviks uuesti raha välja võtta, siis saab seda teha Einsteini sõnul vaid dividendide näol. Einstein rõhutas, et kohustuslik reserv kaks miljonit eurot jääb ettevõttele alles.
    "Kunagi on aktsiakapital olnud lihtsalt nii kõrge. Ka mujal Põhjamaades näiteks on aktsiakapital paarikümne tuhande euro suurune. Ei pea ettevõttes aktsiakapitali all raha kinni hoidma ju, see on surnud raha," rääkis Einstein. Ta lisas, et usub, et ka teised firmad võivad vaadata asju ringi, kuidas ettevõttest saaks maksuvabalt raha välja võtta ja seda mujale investeerida.
    Kuigi raha liigub Eestist välja, siis Einsteini sõnul see Eestis pilti õhemaks üldiselt ei muuda. "See on tavaline äriprotsess. Meie firma puhul on välisinvestorid siia investeerinud peaaegu 100 miljonit 20 aasta jooksul. Meie puhul on palju rohkem raha sisse pandud, kui aktsiakapitali näol välja võetud. Teine küsimus on muidugi see, kui omanikud vaatavad, et ärikeskkond on hea, siis tõmmatakse investeeringud sinna riiki. Kui keskkond pole hea, siis tõmmatakse investeeringud teistesse riikidesse," rääkis Einstein ja lisas, et eks omanik võib oma rahaga teha, mida ta tahab.
    Välisinvestorite jaoks pole Eesti ärikliima atraktiivne
    Einsteini sõnul on Eestis üldine ettevõtluskliima keerulisemaks muutunud. "Eesti õõnestab kogu aeg oma konkurentsivõimet. Meil arvatakse siin, et välisinvestorid investeerivad ja toovad raha kogu aeg. Kuid välisinvestorite jaoks poole meie ärikliima enam atraktiivne," rääkis Einstein. Ta lisas, et see ei kehti kõigis ärivaldkondades, kuid põlevkivitööstuses on suur ikaldus tänu õli hinna langusele ning ka ehitusmaterjalidetööstuses pole midagi kiita.
    "Lõuna-Eestis tuuakse näiteks meie keskkonnatasude tõttu kruusa ja liiva juba Lätist näiteks, sest see on odavam! Kuskil lõppeb konkurentsivõime ära. Suured rahvusvahelised grupid investeerivad sinna, kus on atraktiivsem. Eesti keskkonda tehakse aga kogu aeg halvemaks," rääkis Einstein ja lisas, et maksusüsteemide osas pole Eestis midagi tehtud selleks, et atraktiivsemaks muutuda.
    "Kuid aktsiakapitali vähendamine pole minu arvates näitaja. Omanikud võtavad raha välja siis, kui ei pea makse maksma," lisas Einstein. "Ma ei usu, et see trend on, kuid eks me näe," lisas ta.Einstein möönis, et Eestis on jutuks olnud ju ka see, kas kehtestada firmadele jälle tulumaksumaksmine dividendide pealt. "Omanikud mõtlevad siis, et võtame raha enne välja, kui riik maksudega kallale tuleb," lisas Einsten.Pipelife koondab tegevuse Eestisse
    Plastist gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitorude tootja Pipelife Eesti AS otsustas samuti aktsiakapitali vähendada 2,3 miljoni euro võrra 25 000 euroni. Ettevõte otsustas koondada oma Baltimaade tegevuse Eestisse. "Meil on käimas Pipelife Balti ettevõtete tegevuse konsolideerumine ja kuna praktiline vajadus nii suure aktsiakapitali järele puudus, siis vormiliste muutuste käigus viisime läbi ka aktsiakapitali vähendamise. Selle tulemusena toimuvad vormilised muudatused väiksema kuluga. Aktsiakapitali vähendamine pole seotud jooksva tegevusega," kommenteeris ettevõtte tegevjuht Toomas Koobas.
    Konsolideerumise käigus viib Pipelife läbi Balti ettevõtete piiriülese liitumise (cross border merge). " Selle tulemusena muudame tarneahelat efektiivsemaks ja müügimeeskondade tegevust erinevates Balti riikides ühtsemaks. Vähendame laopidamise ning logistikaga seotud töökohti Lätis ja Leedus, kuid Eestisse neid juurde ei loo. Uusi töökohti, meie Tallinna külje all olevasse Jüri Tehnopargis asuvasse tehasesse, loome uute tehtavate investeeringutega järgmise 6 kuu jooksul," seletas Koobas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
USA väikeinvestorid tervitasid Trumpi SPACi vaimustusega
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.