Koppel: Venemaa rämpsreiting poleks üllatus

Koppeli hinnangul on Venemaa investeerimiskliima praegu pehmelt öeldes jääs. Tema sõnul kannatavad nafta hinna kukkumisest energiaettevõtted, millest omakorda ka sisetarbimisele suunatud ettevõtted. "Viimastele mõjub ka nafta hinnast sõltuv rubla langus, mis on keskklassi ostuvõimele üpriski tõsise löögi andnud. Lisame siia sanktsioonide mõju, mis on takistuseks siis, kui mingi huvi peaks ka eksisteerima. Seda huvi pole aga nii või teisiti," lausus ta.

Koppeli sõnul näib varasemate kriisidega võrreldes institutsionaalne raha olevat olukorra paranemisel selgelt tõrksam Venemaale naasma. "Meie likvideerisime oma Venemaa-suunalised riskid aastal 2012 ning ei vaata sinna suunas ka hetkel," märkis ta.

Milline oleks Venemaa reitingu halvenemise mõju siinsele piirkonnale, sealhulgas Eestile, vastas Koppel, et tema näeb seda lihtsalt tähtsusetu verstapostina hetkel toimuva allakäigu kontekstis. "Vaataks pigem nafta hinda ning järeldaks, et selle edasine langus toob ilmselt kaasa naaberriigi majanduse olukorra edasise „lahustumise.“ Selline naaber pole üheski kontekstis mugav. Alati on parem elada sellise riigi naabruses, mille elanikel on mingigi lootus paremale tulevikule," ütles ta.

Viitajaga reageerimine

Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles, et reitinguagentuurid reageerivad turgude liikumisele üldjuhul viitajaga. See tähendab, et tavaliselt on turud reitingu muudatuse mõju juba enne selle toimumist sisse arvestanud.

"Samas on maailmas mitmeid võlakirjade fonde, kus investeerimisuniversum on piiritletud võlakirjade reitingu tasemega. Sageli jookseb see piir investeerimisjärgu reitingu ja nn rämpsreitingu kategooria vahel," ütles Tamla. Seetõttu võib tema sõnul mõne võlakirja investeerimisjärgu reitingu kukkumine nn rämpsreitingu kategooriasse vahel sundida mõnda investeerimisfondi neid võlakirju müüma. See võib põhjustada vastavate võlakirjade täiendava hinnalanguse.

Tamla lisas, et Venemaa puhul on tänase seisuga nii aktsia- kui ka võlakirjade investoriteks jäänud suuremas osas tõenäoliselt nn spekulatiivse iseloomuga investorid, kes reitingu liikumisest suurt ei hooli. Seetõttu ei ole väga tõenäoline, et reitingu muutmine võiks tekitada iseseisvalt väga suure ja ootamatu müügisurve Venemaa võlakirjadele. "Venemaa puhul tuleb pigem vaadata, et kuidas majandus ja riigirahandus peavad vastu hüppeliselt kukkunud ekspordituludele ning sisuliselt sulgunud rahvusvahelistele finantsturgudele," märkis ta.