Elujõuline pensionisüsteem - logiseb, aga seisab

Neli ettepanekut on olnud sellised:

1. Investor Jaak Roosaare teeb ettepaneku luua riiklikult reguleeritud pensionifond, kus  mittetulundusliku fondihalduri teenustasud läheksid osakuomanike vahel jagamisele. Oleks vaja mittetulunduslikku fondihaldurit, kes tegutseks sarnaselt nagu maailma üks suurimad varahaldusfirmasid Vanguard. Sealsed fondid kuuluvad investoritele.

2. Oleks vaja lubada 100% aktsiariski võtvad fondid. Fondi meeskond koosneks laias laastus ühest 1000eurose kuupalgaga fondijuhist, kes iga kuu ostaks laekunud raha eest indeksfondide osakuid.

3. Kuidas aga pensionifondi aastatega kogutud raha kõige mõistlikumalt kasutusse võtta? Kindlustusseltsi asemel on selleks kõige sobilikum indeksfond. Indeksfondid maksavad dividende, mida on võimalik investoritele edasi maksta.

4. Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas tegi ettepaneku luua vabatahtlik pensionikonto. Selle elluviimise korral avaks pank uue arvelduskonto, kuhu tööandja suunab iga kuu 5% inimese netopalgast.

 

„Kui kõbus 70-aastane, aga miks mitte ka 80-aastane, soovib nädalas mõned tunnid tööd teha, siis ei tohiks talle seda keelata. Küsimus on, kas ettevõtjad on valmis vanemaid inimesi tööle võtma ja tööl hoidma. Minu hinnangul ei ole valmisolek veel tihtipeale piisavalt suur. Kuid arusaamised kindlasti ajas muutuvad, seda on juba näha.

Kui mõni inimene soovib töötamisest loobuda pensioni kasuks juba 55-aastaselt, siis tuleb talle see vabadus anda. Sel juhul tuleb arvestada, et pension on väiksem kui neil, kes lähevad pensionile pensioniea saabumisel. Samas peaks kauem töötanutel suurem pension olema.

Eesti pensionikorraldust saab parandada. Ma ei ole kindel, kas pakutud lahendused on parimad, kuid kindlasti püüavad nende autorid lahendada probleeme, mis nende hinnangul süsteemis praegu eksisteerivad.

Pensionifondide tootlikkuse puhul on kõige olulisemad fondivalitsejate teadmised ja oskused. Samamoodi on oluline, kui suurt riski suudavad inimesed taluda ja kas nt kõrget – 100% aktsiariskiga fondi – suudetakse ikka välja kannatada. Eesti pensionifondide ajalugu näitab, et reaalne riskitaluvus on siiski suhteliselt nõrk.

Tuleks leida lahendusi, et muuta pensioni III sambasse investeerimine taas atraktiivsemaks, võib-olla tuleb suurendada paindlikkust erinevate investeerimisviiside teel, anda võimalus inimestel endil rohkem otsustada viis, kuidas ja kuhu nad enda raha investeerivad.“

 

Jüri Mõis, ettevõtja

“Teha mittetulunduslik haldur – see on kõige ohtlikum. Tasuta värk, siis pole õigus viriseda ka, kui nahka läheb. Saan aru, et mingit kasvu õieti ei ole. Väike kasv läheb halduritasudeks. Hoiad ja hoiad raha, aga see ei suurene. Kuid juba läbi ajaloo ei ole finantsvara hästi säilinud.

Olen ise proovinud halduri tööd teha – see on tiigri seljas ratsutamine, et raha kriisidest välja tuua ja kunagi ei tea, millise kivi all vastus on. Kui vaadata 50 aastat tagasi, siis on tõeline rollercoaster käinud. Miks arvame, et 50 aasta pärast läheb kõik libedamalt.

100% aktsiariski võtvate fondide kohta ütleks, et vaadatakse näiteks Dow Jonesi ja öeldakse, et asjad on nüüd nii, aga ei ole. Kui Dow Jonesis langed 300 seast välja, siis lähed ka indeksist välja. Väga tihti lähed pankrotti, mis indeksis ei kajastu.

Inimesed saavad pensioni, kuigi nurisevad ja tulevad kuidagi välja. Kuidas saada täiendavat raha pensionisüsteemi, ei oska ma öelda.

Selles kehvas olukorras on pensionisüsteem näidanud üllatavat elujõudu -- igast otsast logiseb, aga seisab püsti. See on sotsialismi taak, sest kaks inimpõlve ei kogutud pensioni.”

 

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

“Öelda, et muudame seda, tõmbame siit ja sealt, ei ole õige. Kui rääkida teenustasudest, siis need alanevad niikuinii. Tasud juba langevad drastiliselt. Maksimumtasu ei alandatud, aga seda, kuidas regresseeruvat alanemist arvutatakse, muudeti ja see lööb fondivalitsejat – tasud alanevad päris uhkelt.

Keegi võib öelda, et süsteem on 12-13 aastat vana – mõne asja jaoks võib see pikk aeg olla, aga pensionisüsteemi kohta ei saa seda öelda. Ma ei taha öelda, et muutusi ei ole vaja, aga peab tasakaalukas olema, et ei rikutaks midagi ära. Teist sammast on vaja, printsiibid on paigas. Vabatahtlik pensionikonto on väga tore ettepanek, aga selle valivad üksikud, kellel seda vaja ei lähe."

 

Eiki Nestor, riigikogu esimees

„Asjalikud ettepanekud, erandina vast mõnes osas Jaak Roosaare ideed. Kindlustusseltsiga sõlmitav leping oodatava ajaga 19 aastat ei tähenda, et aja saabudes kaob kogumispension kuskile. Vastupidi, kindlustusselts võtab endale riski, et peab maksma raha inimese pensioniea lõpuni. Indeksfond sellist riski endale ilmselt ei võta või ei soovi võtta.

Kui idee on selles, et tegemist on riigi loodud ja omanduses oleva fondiga, kus 1000 eurot kuus teeniv, ilmselt siis riigi eelarvest palka saav haldur teie raha paigutab, siis esitaksin küsimuse – kui suur osa neist inimestest, kes investeerimisest teavad, isiklikku raha sinna paigutaks? Valikud fondide vahel peaks ikkagi põhinema sellel, kus koguja rohkem võidab, mitte, kus vähem kulutab.

Vabatahtlik pensionikonto on tervitatav. Tegelikus elus ei tähendaks küll mitte midagi uut, vaid vabatahtliku pensionikindlustuse ehk kolmanda samba tingimuste soodsamaks tegemist.“