Balti ühinemistehingute arv viimaste aastate tipus

Võrreldes 2013. aastaga vähenes ühinemiste ja ülevõtmiste arv Balti riikides 2014. aastal pisut (57 tehingult 2013. aastal 54-le 2014. aastal), kuid ületab jätkuvalt 2012. aasta numbreid. Aasta algus oli alustatud ja lõpuleviidud tehingute arvukuselt väga aktiivne ning prognoos 2014. aastaks oli paljulubav, kuid III ja IV kvartalis tempo aeglustus, selgub Soraineni Mergermarketi andmetest.

Sorainen nimetab selle ühe põhjusena kasvavaid geopoliitilisi pingeid regioonis, mis muutsid turuosalised ettevaatlikumaks ning seetõttu jäädi ootama olukorra selginemist. Samas näitab regiooni üldine majanduslik situatsioon, et Balti riikide majandused on üsna vastupidavad – hoolimata 2014. aasta augustis Venemaale kehtestatud sanktsioonide võimalikust mõjust on Balti riikide majanduskasv Euroopa riikide esirinnas (2014. aasta III kvartali Leedu SKT kasv oli aastaga 2,6%, Lätis 2,4% ja Eestis 2,3%).

Kõigele vaatamata on tehinguaktiivsus Balti riikides jäänud stabiilseks – pärast 2009.—2010. aasta globaalsest finantskriisist tingitud järsku langust on Balti riigid endiselt vormis, tehes igal aastal regioonis järjekindlalt ligi 50 märkimisväärset tehingut (tehinguväärtusega üle 5 mln USD), mis tähendab, et ühinemiste ja ülevõtmiste turg on stabiilne ja järjepidev.