- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõrgtehnoloogiline tootmine vajas eritingimustega tehast
Olukorda ei teinud lihtsamaks, et ehitaja pääses platsile ehituse jaoks kõige ebasobivamal ajal - keset talve veebruaris. Ent Tondiraba Tööstuspargis edukalt kerkinud tootmishonnesse rajati muude keerukate tehnorajatiste kõrval esmakordselt Eestis Ameerika standardile vastav sprinklersüsteem, kirjutab 21. jaanuari Äripäev ehituse rubriigis.Kuigi rahvusvahelise kontserni tütarettevõttena loodi FLIR Systems Estonia aastal 2007, tehti maailma suurimale infrapunakaamerate tootjale FLIR Systems allhanget Eestis juba varemgi. "Selline ettevõte nagu Nolato tootis neile allhanke korras mehaanika koostude komponente," lausus FLIR Systems Estonia tegevjuht Tiit Tallo, kes asus sellele ametikohale tööle Nolato tegevuse lõpetamise järel.
Esialgu tootis 22 inimesega umbes 1000 ruutmeetrisel rendipinnal tegutsema asunud ettevõte kaamerate koostude komponente, 2008. aastal sai valmis ka esimene valmiskaamera. "Aastatega kasvas usaldusväärsus ja vastutustundlikkus. Meiega on lihtne koostööd teha, ei juhtimise ega finantsidega pole olnud probleeme. Toodete kvaliteet on samuti hea," kommenteeris Tallo laienemiseks vajalikku kompetentsi, tunnistades tagasihoidlikult, et garantiiremonti saabuvate toodete protsent nende tootmises on pidevalt jäänud alla ühe, mis on kontserni madalaim.
Mis on mis
FLIR Systems Estonia uus tootmishoone
Asukoht: Tallinn, Tondiraba töööstuspark
Pindala: 4300 m2
Ehitaja: Nordecon AS
Projekteerija: Nord Projekt
Omanikujärelvalve ja konsultatsioon: Ahti Väin Konsult OÜ
Väljapaistvamad lahendused: Ameerika NFPA-standardile vastav sprinklersüsteem, antistaatiline maandatud epokate põrandal, tehnoloogiline suruõhusüsteem, õhuniisutussüsteem ja nõudlikud ventilatsioonilahendused
Ehitusperiood: veebruar - oktoober 2014
Tehas rajati Eestis tekkinud kasumist
Aastatega tekkis ettevõttes jaotamata kasum, mida oli tark reinvesteerida. Rendipinna ja mitte eriti funktsionaalse logistika tõttu polnud käepäraste vahenditega sisustatud tootmishoones ei funktsionaalne ega mugav kaameraid toota.
Uue tootmishoone ehitusmaksumus oli 3,3 miljonit eurot. 2012. aasta sügisel külastas Tallinna kontserni nõukogu, kellele näidati nelja valikus olnud krunti. Välja valitud maatükki ei tahtnud selle omanik tervikuna kohe maha müüa ja seega ost esialgu venis.
Aasta jooksul jõuti siiski kokkuleppele ning omandati krunt, mis oli piisavalt suur ja millel jäi ka varu tulevaste laienemiste tarbeks. Samuti asus see seni tegutsenud rendipinna lähedal.Kontserni nõukogu soovitas esialgu osta valmis tootmishoone, ent see soov ei realiseerunud. "Selgus, et praktiliselt meil valikut pole.Enamus hooneid, mille kinnisvaraarendajad on teinud tööstushooneteks, sobivad sisuliselt vaid müügiesindusteks - väikese kontoriga hooned, millele lisaks laopinnad ning kütteseadmed. Ka logistilised lahendused tootmiseks ei sobinud," selgitas FLIR Systems Estonia tegevjuht Tiit Tallo.Pakkumine võeti kaheksalt firmalt
Krundi üle-eelmine omanik oli ehitusega kunagi alustanud, mille tagajärjel laiutas krundil tiigiks muutunud vundamendiauk. "Projekteerimise ja kooskõlastamistega läks oma aeg, ehituskonkursi kuulutasime välja oktoobri lõpus. Projekteerimine ei olnud lihtne, sest eritingimusi jagus. Näiteks selgus nõue rajada siia Ameerika NFPA-standardile vastav sprinklersüsteem," meenutas Tallo.Pakkumisi võeti kaheksalt firmalt, hoone ehitajaks valiti AS Nordecon. Hinnad olid Tallo sõnul üksteisele üsna lähedased, neli esimest mahtus teises voorus kahe protsendi sisse. "Nii et kokkuvõttes hind Nordeconi kasuks otsustama ei pannud. Otsus oli suhteliselt subjektiivne, viimase kolme sees olid kõik tugevad Eesti turul tegutsevad ettevõtted," tunnistas ta, lisades, et oma majast kuulusid projektmeeskonda tehnikajuht ja finantsjuht, otsuste tegemisel osales ka ehituskonsultant.
Pingeline ehitusgraafik
Ajakava oli selline, et ehitaja pääses platsile ehituse jaoks kõige ebasobivamal ajal - keset talve veebruaris. Eesmärgiks oli hoone valmimine kuue kuuga. Kuna kevadeks hoonekarpi kinni saada ei õnnestunud, juhtus nii, et maikuu vihmased ilmad rikkusid ära osa tehtud põrandavalust - betoon ei saanud korralikult kivistuda. Nordeconi projektijuhi Marek Söödi sõnul hakkas kahjuks just põrandavalu ajal kõvasti sadama ning seetõttu tehti korrektse tulemuse nimel osa tööst uuesti. "Ehitusel peab riske võtma, põrandapinda oli meil vaja, et järgmiste etappidega - vaheseinte rajamisega, mis projekti kohaselt olid põrandapealsed - edasi minna. Tegime hiljem nädalavahetustega kaotatud aja tagasi," rääkis Sööt.
Teine suurem probleem tekkis tarnitud välispaneelidega. "Need küll vastasid kvaliteeditasemele, ent nende visuaalne-esteetiline külg meile ei sobinud ja otsustasime Poola tehasest saabunud hoonejagu paneele tagasi saata ja uued tellida," märkis Sööt.
Sellega kaotas ehitusmeeskond niigi kriitilist aega ja Sööt tunnistas, et hoone lõpusosa valmimine muutus veelgi pingelisemaks, ent käik õigustas end ja valminud tehasehoone sai nii nägus kui ka tehniliselt korralik. Seda tunnistab ka Tallo: "Ehitaja tegeles tekkinud probleemidega väga operatiivselt, suutes protsessi päris hästi ohjata."
Hetkel kuum
"Kuna ettevõttes toodetakse spetsiifilisi kõrgtehnoloogilisi tooteid nagu infrapunakaamerad, siis on kõrged nõudmised ka valminud tootmisruumidele,“ kommenteeris Nordecon ASi insenerehituse direktor Reedik Raudla portaalile tööstusuudised.ee. Hoone tootmisosa on varustatud lisaks kogu ala põrandaküttele ning ventilatsioonile nii jahutuse kui ka õhuniisutusega. Kõigis tootmisruumides on antistaatiline maandatud epokate ja lisaks on tootmisosa varustatud ka tehnoloogilise suruõhusüsteemiga, mis on vajalik tootmisliinide tööks.
Raudla sõnul tuli hoone rajamisel ehitajal lisaks Eestis kehtivatele normidele arvestada ka FLIR Systems kontserni poolt ehitistele kehtestatud erinõuetega, näiteks on kogu hoonesse paigaldatud NFPA standardile vastav sprinklersüsteem.
Söödi juhitud meeskonna ning alltöövõtjate võimekust näitab kas või fakt, et kõige kiiremal hetkel suudeti nädalavahetusega paigaldada tavapärase 200-300 ruutmeetri sandwich-paneeli asemel 1500 ruutmeetrit.
"Kommunikatsioonide rajamist nende nii suur hulk muidugi kergemaks ei teinud, näiteks kogu büroo ripplae taha ei mahtunud kõik ristumised ära ning tuli seda langetada," rääkis Sööt.
Ent lisas, et eriti tootmishoonete rajamisel on sellised probleemid tavalised ning kvaliteetset tööd tegeva peatöövõtja asi on need lahendada. "Projekt oli heal tasemel, lähteandmed olid päris täpsed. Alltöövõtjatest väärib kindlasti kiitust sprinkleritöid teinud Firetek OÜ, kes koostas ka Ameerika nõuetele vastava tööprojekti," lisas ta veel.
Tehasehoonel veel 30% pinda reservis
Praegu toodab FLIR Systems Estonia umbes 50 000 kaamerat aastas, mis moodustab 85% kontsernisisesest toodangust. FLIRi turuosa infrapunakaamerate maailmaturul on üsna tugev, jäädes 55-60% juurde, ent konkurents tiheneb. "Infrapunakaamerate hinnad on liikunud pidevalt alla ning on muutunud jaetarbijale kättesaadavaks, ka FLIR teeb juba osa oma toodetest allhankijate juures Aasias.
Kaameraid sealt veel palju ei tule, aga ka see võib lähiaastatega muutuda," tutvustas Tallo trende. Tallo sõnul otsustab pikas perspektiivis ettevõtte tuleviku maailmaturu areng. "Samas see trend liigub siiski meie kasuks, näiteks tööjõukulud Hiinaga võrreldes ei ole enam nii suured ja vähenevad pidevalt. Meie plussiks on ka asjaajamise kergus," lisas ta lootusrikkalt.Ühe kuu vajadus oli toodetud lattu. Valminud hoone ametlik avamispäev oli 5. november, ent vanas tootmishoones lõpetati töö juba 18. augustil ning septembris asuti tootmisliine uude hoonesse üle tooma. "Kontori osa veel valmis ei olnud, aga ehitajaga oli kokkulepe, et kaks tootmisruumi viiakse siiski vastavasse seisu," meenutas Tallo.
Ta tunnistas, et tootmise ületoomine oli väga närvesööv, sest seda on üsna raske planeerida. Kolimise tõttu seisis tootmine umbes kuu aega, mille käigus täideti tellimusi eelnevalt lattu toodetu abil.
Valminud 4300ruutmeetrise põrandapinnnaga, siseinterjööris heledates toonides tippptehnoloogilise hoone kasuks rääkis Tallo sõnul mitu argumenti. "Esiteks siselogistika, vanas hoones läks kogu toodang välja läbi parkla ja juhtus ka seda, et ligipääs oli lihtasalt kinni pargitud. Teiseks kogu majasisene logistika on siin meie enda planeeritud, lähtudes täpselt meie vajadusest," märkis ta. Lisaks ruumide puhtus, hoone viimistlusmaterjalid, ventilatsioon - kõik see, mis vanas hoones oli käepäraste vahenditega mingile tasemele viidud, on uues oluliselt parem," loetles ta.
Praegu on tehasehoonel veel 30% pinda reservis, mille arvel tootmist laiendada. Lihtsustatult võib öelda, et uues hoones muutub tootmisahel pikemaks: kui enne osteti kaamerate tootmiseks vajalikud elektroonikaplaadid sisse, siis nüüd asutakse neid ka ise tootma.
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele