Hiina välisettevõtete jaoks järjest atraktiivsem

Välismaised ettevõtted investeerisid eelmisel aastal Hiinasse kokku 127,6 miljardit dollarit. 2013. aastal oli vastav investeeringute maht 123,9 miljardit dollarit. USAsse investeerisid välisettevõtted aga vaid 86 miljardit dollarit – see on suur langus võrreldes 2013. aastaga, mil USAsse investeeriti 230,8 miljardit dollarit. See viis USA välismaiste otseinvesteeringute poolest ka Hong Kongist tahapoole.

Hiina tõus on osa pikemaajalisest trendist, mida iseloomustab arengumaadesse investeeritud summade suurenemine ja arenenud maadesse investeeritud summade vähenemine. Eelmisel aastal suunati kõigist välisinvesteeringutest 56 protsenti just arenevatele turgudele. 2013. aastal oli see näitaja 52 protsenti ning pärast finantskriisi on investeeringute maht kahekordistunud.

„Hiinal on olnud viimastel aastatel väga stabiilne kasv ja oodatakse, et see jätkub,“ ütles UNCTADi investeeringute ja ettevõtluse üksuse direktor James Zhan. „Kapitali sissevoolu suunad Hiinasse on läbinud struktruaalseid muutusi. Tööstuselt on rahad liikunud teenindusektorisse ning suur osa lihttöödest on asendunud tehnoloogia arendamisega.“

Samas peab tõdema, et Hiina ei oleks USAd ületanud, kui USA telekommuniatsiooniettevõtte Verizon ei oleks ostnud 130 miljardi dollari eest Suurbritannia Vodafone'i aktsiaid. Tehingut loeti kui välisinvesteeringute mahu vähenemist USAs. Kuna ameeriklaste majandus on jõudsalt kasvamas, võib USA järgmisel aastal oma juhtpositsiooni tagasi võita.

USA oli ühtlasi ka ainuke arenenud riik, kes otseste välisinvesteeringute edetabelis viie suurima sekka jõudis.

Üldiselt kukkus ettevõtete välismaiste investeeringute maht 8 protsenti 1,26 triljonile, mis on madalaim tase 2009. aastast alates.

Välisinvesteeringute mahu vähenemine on suuresti tingitud finantskriisi kogemustest ja ka geopoliitilistest riskidest. Mitmetel suurettevõtetel olid 2008-2009. aastal välisinvesteeringute osas halvad kogemused.

„Ettevõtetel pole siiani tuju ja tahtmist välismaale laieneda,“ ütles Zhan. ÜRO ametnikud ütlesid, et ka sellel aastal ei tasu välisinvesteeringute mahu taastumist oodata.

„Maailmamajandus on habras. Kasvu varjutavad kõhklev tarbimine, valuutaturgude volatiilsus ning geopoliitiline ebastabiilsus - need mõjuvad ka investoritele hoiatavalt,“ ütles UNCTAD. „Toormete hinnalangus vähendab samuti investeeringuid naftasse, maagaasi ja teistesse toorainesektori tööstustesse.“

USA ei olnud ainuke arenenud majandus, kus otseste välisinvesteeringute maht 2014. aastal langes. Eurotsoonil on suured majandusprobleemid ning näiteks Saksamaal vähenes otseste välisinvesteeringute maht 2,1 miljardi dollari võrra, Prantsusmaal aga 6,9 miljardi dollari võrra. Suurbritannia kiire majanduskasv aitas välisinvesteeringute mahtu kasvatada 61 miljardi dollarini. Selle näitajaga ollakse ka antud kategoorias Euroopas esimesed.

 

Kuigi arengumaad tervikuna suutsid investeeringute mahtu kasvatada, on ka nende seas regiooniti suured erinevused. Arengumaade hulgas tõusis otseste välisinvesteeringute maht enim Aasias – 15 protsendi võrra 492 miljardi dollarini. Olles neli aastat tõusuteel, langes Ladina-Ameerikas vastav näitaja aga 19 protsenti 153 miljardi dollarini. Välisinvesteeringute maht Aafrikasse langes 3 protsenti 55 miljardini.

Kõige suurem langus väljaspool USAd tabas aga Ida-Euroopat ja endisi NSV Liidu vabariike. Neid riike nimetatakse ÜROs „siirdemajandusteks“ . Ida-Ukraina konflikt ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendasid välisinvesteeringute mahtu nendes riikides poole võrra 45 miljardi dollarini. Ainuüksi Venemaal langes välisinvesteeringute maht 70 protsenti. Investeeringuid Ukrainasse vähendasid ettevõtted 200 miljoni dollari võrra.