Paks veri tööpostil

Töötajad ei julge töökoha kehvadest tingimustest rääkida, sest kardavad ülemuse tagakiusamist ja iseendale haua kaevamist. Halbadest kogemustest olid Äripäevaga nõus rääkima vaid üksikud ja sedagi anonüümselt, lootuses, et laiem kõlapind toob olukorrale mõnevõrra leevendust.

12 tundi püsti, 5 minutit istet

Swissotelli alla kuuluvas Pürovel Spa & Sportis koordinaatorina töötanud tütarlapse sõnul käituvad ettevõtte juhid töötajatega halvasti. Näiteks lasti tal nädalavahetustel 12tunniste päevade peale istuda maksimaalselt viis minutit – leti taga töötajatel istuda ei lubatud ja puhkepausidele lasti harvem, kui seadus lubab. Töölepingus oli küll kirjas, et 8tunnise tööpäeva peale saab 30 minutit puhkust, ent tegelikult nii ei olnud. „Vedas, kui sain pausiks 15 minutitki,“ ütles ta.

Coffee Ini personalijuht Kadri Tedre sõnul on nende baristade töötingimused head – töötajate etteheiteid püütakse arvestada ja töögraafikud on väga paindlikud. „ Natukene kurb on, et need tõrvatilgad meepütis, kes selliseid asju räägivad, rikuvad meie maine ära. Ja nendega, kes on rahul, ei räägi ükski ajakirjanik,“ ütles Teder.

Tedre sõnul pole Coffee Ini juhatusel ealeski nii palju aega, et kõiki teenindajaid pidevalt kaameratest jälgida. Kaamerad on tema sõnul üleval ainuüksi turvalisuse tagamiseks ja kontrollimiseks, kas töötajad on kohal ja kohvikutes olukord kontrolli all.

Noored on vastutustundetud

Teder lisas, et enim tekitab probleeme töötajate endi vastutustundetus. Näiteks pole tema sõnul harvad juhud, kui töötaja teatab 10 minutit enne vahetuse algust, et ta ei saa tööle tulla. Nii aga kannatavad peamiselt just teised teenindajad. Teder lisas, et kuna Coffee In koolitab baristad ise välja, püüavad nad oma töötajaid ka hoida. Nii kipub Teder enda sõnul kroonilised hilinemised ja tööle mitteilmumised ikka ja jälle andeks andma.

Ta ütles, on teenindajatöö paljudele justkui vaheaste jõudmaks niinimetatud päris tööle. Paraku tahavad tänapäeva noored tema sõnul kõike ja kohe ega mõista, et iga raskuse ees ei tasu alla anda. Näiteks kui CVs on kirjas viie erineva teenindajatöö paarikuuline töökogemus, ei näita see Tedre sõnul mitte mitmekülgsust, vaid ebaprofessionaalset suhtumist ja püsimatust. „Unistatakse üle mõistuse suurest palgast ega aduta näiteks seda, millised maksud töötajate eest tuleb maksta, et ta saaks soovitud palga. Noortele tundub, et raha ettevõttesse tuleb ei tea kust ning seda on meeletult,“ ütles ta.

Töötajad ei anna näole, ülemused ei maksa palka

Töötajad kaebavad kõige enam palga pärast, tööandjad aga selle üle, et alluvad otsustavad ühel hetkel lihtsalt koju jääda, selgub tööinspektsiooni andmetest

Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalitluse juhataja Anni Raigna sõnul on vaidlusi töösuhete üle igal aastal aina rohkem. Kui 2012. aastal  külastasid inspektorid 86 ettevõtet, siis mullu käidi läbi 135 firmat. Suurem osa ettevõtetest asus Tallinnas ja Harjumaal. Probleemsemad valdkonnad on Raigna sõnul ehitus, kaubandus ja transport.

Raigna märkis, et inspektsiooni poole pöördutakse kõige sagedamini juhtudel, kui palk jäetakse maksmata või kui töösuhetest öeldakse seadusevastaselt lahti. Samuti on levinud, et töötajatega ei sõlmita kirjalikke lepinguid. See teeb töövaidlustes raskemaks välja selgitada, kummal osapoolel on õigus.

Samuti on murekohaks töövahetuste venimine üle lubatud 13 tunni ja see, et töötajad ei saa iganädalast 36 või 48 tunni pikkust järjestikku puhkeaega. Peale selle on järelevalvete käigus avastatud uus trend, kus töölepinguid ei sõlmita, ent töötamise registrisse märgitakse töötajad kui vabatahtlikud. Raigna sõnul  pole kadunud ka tasuta proovipäevade tegemine, mis pole töölepingu seadusega lubatud. „Töötaja-töö sobivuse hindamiseks on katseaeg,“ märkis Raigna.

Tööandjad kaebavad Raigna sõnul kõige rohkem alluvate ebastabiilsuse pärast. Näiteks ei ilmu töötaja enam ühel päeval tööle ja teda pole võimalik ka kätte saada. Teise levinud stsenaariumi järgi ütleb töötaja töösuhte kergekäeliselt üles, jäädes lootma seadusest tulenevatele hüvitistele.

Raigna ütles, et tööandjad ja töötajad teavad oma õigusi ja kohustusi üha paremini ja seetõttu osatakse end ka paremini kaitsta.