- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,25%7 600,36
- DOW 30−0,13%52 420,59
- Nasdaq −0,44%25 353,48
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,25%7 600,36
- DOW 30−0,13%52 420,59
- Nasdaq −0,44%25 353,48
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka tahab uut kokkulepet
Kreeka tahab oma võlausaldajatega kõnelusi jätkata, kuid muuta reformide rõhuasetust ja võla osas uuele kokkuleppele jõuda.
Nii seletas Austraalia-Kreeka päritolu majandusprofessor ja algusest peale abipaketi kriitik Varoufakis Kreeka valitsuse esimese tormilise töönädala lõpus teleintervjuus BBC-le.
Teravnev vastasseis Kreeka uue vasakradikaalse valitsuse ja kreeditoride vahel kukutas nädalaga Kreeka pankade aktsiaid üle 30% ning tõstis kümne- ja kolmeaastase tähtajaga võlakirjade tootluse reedel vastavalt 11,17%-le ning 19,26%-le.
Varoufakis püüdis oma reedese kohtumise järel eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemiga lisada nüanssi meediakajastusele, et Kreeka keeldub koostööst troikaga (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajad) ega võta enam Euroopast täiendavat laenuraha senisele võlakoormale otsa.
Vale diagnoos
Uus valitsus ei taha jätkata viis aastat väldanud teesklemist, et Kreekas on likviidsusprobleem, ütles Varoufakis BBC-le. Sisuliselt on Kreeka probleem maksejõuetus, tunnistas ta selge sõnaga. Nüüd tahaks Kreeka uus valitsus paar nädalat aega, et kokku panna ettepanekud, kuidas edasi minna. “Meie ainus eesmärk on minimeerida selle kriisi kulu teistele Euroopa kodanikele, maksumaksjatele, mitte ainult kreeklastele,” ütles ta.
See eeldab läbirääkimisi nii IMFi, Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Keskpangaga. Mis peab aga lõppema, on perspektiivitu abiprogrammi jõustamine troika survel.
“Ma ei öelnud, et me ei ole huvitatud kreeditoridega asja arutamast, vastupidi, tahame viljakaid kõnelusi kõigi kolmega ja iga liikmesriigiga,” õiendas Varoufakis. “Aga me ei ole valmis jätkama seda nägude tegemist ja edasilükkamist, et jõustada programmi, mida pole võimalik ellu viia ning mis viis aastat pole andnud käega katsutavat kasu.”
Uus valitsus on lubanud taastada Kreekas 750eurose miinimumpalga ning uuesti tööle võtta tuhanded riigisektorist koondatud inimesed. Varoufakise sõnul ei taha valitsus struktuurseid reforme tagasi pöörata, vaid neid süvendada. “Meil on kõrini elamisest riigis, mis vajab reforme, mida pole tehtud,” ütles ta. Valitsuse programmis on võitlus korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidmisega ja võimuga kauplemine.
Ei riigi vara odavale väljamüügile
Rahandusminister eitas, et Kreeka uus valitsus on erastamise vastu, avaldades toetust Pireuse sadama käekäigule, kus suurinvestor on Hiina. Mida aga uus valitsus taunib, on riigile kuuluva väärtusliku vara odav väljamüük kriisiolukorras ning saadud veeringute heitmine musta auku Kreeka üle jõu käiva võla teenindamiseks. Selline erastamine ei jätku.
Hetkel kuum
Laupäeval tegi Kreeka peaminister Alexis Tsipras avalduse, milles väljendas veendumust, et Euroopa ja Kreeka jõuavad erimeelsustest hoolimata peagi mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele.
“Kumbki pool ei otsi konflikti,” kinnitas ta, rõhutades samas Kreeka rahvalt saadud mandaati kärpekuuri asendamiseks majanduskasvu ergutava programmiga. See ei tähenda, et Kreeka oma võlakohustused Euroopa Keskpanga või IMFi ees täitmata jätaks, kuid Kreeka majandus vajab toibumiseks hingamisruumi. Kreeka plaanib Tsiprase sõnul hoida eelarve primaarses tasakaalus (arvestamata võla teenindamise kulusid – toim) ja jätkata radikaalseid reforme.
“Olen veendunud, et sellistel tingimustel kokkulepe on meie partneritele vastuvõetav,” ütles Tsipras.
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, kelle kohtumised Kreeka uue valitsuse liikmetega reedel kerged ei olnud, tervitas Tsiprase soovi kokkuleppele jõuda ning nentis, et nüüd tuleb Kreekal esmalt seisukohad sõnastada.
“Mis (Kreeka abipaketi lõppemise järel – toim) edasi saab, otsustatakse lähinädalatel ühiselt eurogrupis,” ütles ta.
Kreeka abiprogramm lõpeb veebruari lõpus. Kui uut kokkulepet ei sünni, riskib Kreeka valitsus märtsist välise finantstoetuseta jääda. Ka Kreeka pankade rahaline toetamine Euroopa Keskpangast võib katkeda. Seni on Euroopa Keskpank Kreeka riigi võlakirju likviidsuslaenude tagatisena aktsepteerinud, ehkki riigil pole investeerimisjärgu reitingut. Seda on võimaldanud asjaolu, et Kreeka on järginud abiprogrammi tingimusi. Kui aga riik sellelt rajalt ära keerab, ei ole Euroopa Keskpangal enam alust erandit pikendada, andis laupäeval mõista Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio.
Saksamaa väljapressimist ei kannata
Saksamaal välistas kantsler Angela Merkel nädalavahetusel avaldatud intervjuudes Kreekale uue võlakergenduse. Toetust ei keelata, kuid selleks tuleb kärpekuuril jätkata. Rahandusminister Wolfgang Schäuble sõnul Saksamaa väljapressimisele ei allu.
Positiivset kapitali kaotas Kreeka uus valitsus Euroopas möödunud nädalal ka Venemaa vastaste sanktsioonide osas ELi ühisrinnet kõigutades.
Tsipras ja Varoufakis jätkavad diplomaatilisi pingutusi, et uuele majanduskursile poolehoidu võita. Eile kohtus rahandusminister Prantsuse kolleegiga, uus nädal viib mehed Pariisi kõrval Nicosiasse, Londonisse ja Rooma. Berliini esialgu mitte.
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele