Odav kütus pole vedajate õuele õnne toonud

Nii on paljud ettevõtted lepingutes kütusehinna indekseerinud, mistõttu nad kütuse odavnemise tõttu ei võida ega kaota. Algav aasta on rahvusvahelisi vedusid tegevatele ettevõtetele toonud kaasa ka uusi kulusid, kirjutab 3. veebruari Äripäev logistika rubriigis.

Põhja- ja Baltimaades ning Venemaa suunal tegutseva transpordifirma ASi Fastek juhatuse liikme Aare Rähni sõnul on aasta veel noor ning veosed alles hakkasid liikuma, nii et hindade langetamise survet pole klientidelt veel olnud.

“Kui aus olla, siis möödunud aastal hinnad juba langesid, mistõttu langemisruumi polegi. Seda enam, et kaudsed kulud on tõusnud,” märkis ta. Euroopa Liidus hakkas selle aasta alguses kehtima väävlidirektiiv, mille järgi peab laevakorstnast väljuva suitsu väävlisisaldus olema 0,1 protsenti, mis on senisest määrast kümme korda väiksem. Laevafirmad on sunnitud seega kasutama kallimat väävlivaba kütust, mis väljendub ka tõusnud piletihindades.

“Paljud Eesti transpordifirmad tegutsevad Euroopas kohapeal, autod on seal, vahetakse vaid mehi, sest Eesti eksport-import on väga väike võrreldes parimate aegadega,” selgitas ta.Transpordiettevõtte Herentes tegevjuht Rein Aav tõdes, et paraku ei anna odavnev kütus erilist võimalust hinnaalanduseks, kuna samal ajal on hüppeliselt kasvanud muud kulud.

Määramatust on palju

Peale Norra peavad selle aasta algusest veokid ja autorongid kasutama talverehve ka Tolliliidu – Venemaa, Valgevene ja Kasahstani – territooriumil. Nagu öeldud, toob see firmale kaasa suure lisaväljamineku.

“Meie firmas on 64 haagist ja igal haagisel on kuus rehvi, see tähendab, et ainuüksi haagiste talverehvide peale kulub 115 000 eurot,” tõi Aav näite. Samuti suurendab talverehvidega sõitmine autorongi kütusekulu kuni viis liitrit saja kilomeetri kohta.

Küsimusele, milline võiks tulla algav aasta transpordisektoris, vastas Aav, et määramatust on palju ja mitte keegi ei tea, mis võib veel juhtuda. “Enne kevadet suurt lootust muutuseks pole, oleneb, kui pikalt selline teadmatus kestab. Vabad autod otsivad ­uusi võimalusi, kellel on omad kliendid, need sõidavad edasi. Meie jätkame Venemaa suunal,” märkis ta.

Veeldatud tööstusgaasi, vedelkütuse ja vedelate keemiatoodete transpordiga tegeleva Simeon Transport OÜ juhataja Guido Leppiku sõnul odavnenud kütusehind nende teenuste hinda ei mõjuta. “Aasta alguses lepime klientidega kokku kütuse hinna osakaalu veohinnas, mistõttu kütusehinna alandamisest võidab eelkõige klient, sest temale muutub vedu odavamaks,” rääkis Leppik.Vabu töökäsi napib

Transpordisektorist üldisemalt rääkides on tema sõnul praegu turul vaiksem, kuid see ei tähenda, et vabu töökäsi oleks seetõttu rohkem. “Ukse taga võib küll huvilistest järjekord olla, kuid teine asi on see, kas me neid võtame,” täpsustas ta.

Transpordiettevõtte BestTrans Grupp juhi Anu Tammsoo sõnul on kõik logistikafirmad, kelle tellimusel nad sõidavad, alates jaanuari teisest nädalast oma hindu alandanud. Ka Best­Trans Grupi veosehindu on mõjutanud Ukraina ja Venemaa suunaliste veoste vähenemine.

Autos puhkamine võib tuua 30 000 euro suuruse trahvi

Selle aasta algusest on mitmes Lääne-Euroopa riigis hakanud kehtima vedajatele uued nõuded, mis lähevad transpordifirmadele üksjagu maksma.

Kõige markantsem näide on Prantsusmaalt ja Belgiast, kus veokikabiinis oma iganädalast puhkust veetev autojuht võib saada 30 000 euro suuruse trahvi.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp märkis, et kõige suurem probleem on rahvusvahelisi vedusid tegevate firmade jaoks mitmes ­Euroopa Liidus kehtima hakanud nõuded, mis toovad vedajatele uued kulud.“Ukraina suunas hakkab vedusid juurde tulema ja Ukraina vedajaid tuleb juurde ning Venemaa turg on kogu aeg selline, nagu on. Kuid kõige hullem probleem on see, et Lääne-Euroopas ahistatakse välisvedajaid,” rääkis ta.Võitlus bürokraatiaga

Nii jõustus selle aasta alguses Saksamaal seadus, mis kehtestab miinimumpalgaks 8,5 eurot tunnis. Seadus kehtib ka transpordisektorile ning rakendub Saksamaa territooriumil nii Saksa kui ka välisvedajate tegevusele.

Nüüdsest peab Saksamaa territooriumil transporditeenust osutav välisvedaja esitama Kölnis asuvale Bundesfinanzdirektion Westile enne veo alustamist Saksamaa pinnal nõutavad dokumendid. “Miinimumpalga nõue pole iseenesest hull, kuid see protseduur on väga bürokraatlik ja sellega meie Poola ja Rumeenia kolleegid praegu võitlevad,” rääkis ta.Veelgi markantsem näide on Prantsusmaal ja Belgias kehtima hakanud nõue, mis keelab pidada autojuhtidel oma iganädalast puhkust sõiduki kabiinis.

Määrus kohustab autojuhti pidama iganädalast puhkeaega väljaspool sõiduki kabiini ning selle rikkujat ähvardab karistus kas aastase vangistuse või 30 000 euro suuruse trahvi näol.“Tänapäeva veomasin on nii hästi disainitud, et on mugavam kui mõni odav hotellituba. Kuid milleks siis disainida korralikku autokabiini? See sanktsioon on üle igasuguse terve mõistuse, kuna selle nõude kohaselt on kabiinis puhkamine hullem kriminaalkuriteost,” imestas Kuldkepp.

Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)