Sirje Rank • 2. veebruar 2015 kell 9:05

Taani keskpangalt uus manööver krooni kaitseks

Taani kroonid.  Foto: Scanpix/Reuters

Olles kahe nädala jooksul juba kolm korda baasintresse kärpinud ning rekordkoguses kroone müünud, üllatas Taani keskpank reedel teatega, et Taani riik peatab praeguseks uute riigivõlakirjade emiteerimise.

Sammu eesmärk on tõrjuda välisraha tulva Taani krooni ja kroonis denomineeritud varadesse, millega on proovile pandud Taani krooni seotud kurss nõrgeneva euroga.

Taani keskpanga peamine ülesanne on seda 1982. aastast alates seotud kurssi kaitsta. See on Taani majanduse nurgakivi, mis tagab Taani eksportijatele olulise stabiilsuse ja planeerimiskindluse. Suur osa Taani ekspordist läheb euroalasse.

Kolm aastakümmet püsinud Taani krooni euroga seotud kurss sattus löögi alla pärast seda, kui Šveitsi keskpank loobus jaanuaris turge hoiatamata frangi tugevnemise ohjeldamisest. Taani keskpank on toiminud kiiresti ja ennetavalt, kuid sõda pole ilmselt veel võidetud.

Kolme intressikärpega on Taani keskpank kehtestanud keskpangas hoiustamisele negatiivse intressimäära -0,5% (sama intressimäär euroalal on -0,2%). See ei suutnud investoreid ja spekulante eemale tõrjuda. Võimalik, et intressimäärad peavad veelgi sügavamale miinusesse minema, nagu need on praegu Šveitsi keskpangas (-0,75%).

Reedene samm, mis sündis Taani rahandusministeeriumi ja keskpanga koostöös, peatab uute riigivõlakirjade müügi. See on võimalik, kuna Taani riigil on keskpangas arvestatav reserv, mille tõttu riigi kulude katteks praegu uue laenu vajadust ei ole. Eesmärk on alla suruda pikaajaliste võlakirjade tootlused, mis vähendaks nende varade atraktiivsust investoritele.

Tegemist on omamoodi äraspidise QEga ehk niinimetatud rahapoliitika kvantitatiivse leevendusega. Selle asemel, et intressimäärasid langetada võlakirjade tugiostudega, mida hakkab nüüd tegema Euroopa Keskpank, langevad intressimäärad Taanis sellest, et rohkem võlakirju turule ei lasta.

Tegemist on tavatu sammuga, mis on analüütikute sõnul väga leidlik lahendus, kuid teisalt kõneleb ka survest, mille alla Taani kroon Šveitsi keskpanga kannapöörde järel on sattunud.

„Ma ei usu, et keegi sellist lahendust tulemas nägi,“ kommenteeris Bloombergile Svenska Handelsbankeni peaökonomist Kopenhaagenis Jes Asmussen. „See on keskpangalt päris loominguline manööver, kuid selline, mis on igati õigustatud.“

Nordea Marketsi vanemanalüütik Jan Stoerup Nielsen aga hoiatas, et turg võib n-ö verd haista ja sundida keskpanka krooni kaitseks täiendavaid abinõusid käiku laskma. „Nad annavad sellega signaali, et on olukorras, kus keskpanga tavalistest poliitikahoobadest ei aita, nii tuleb neil veelgi sügavamale oma tööriistakasti vaadata,“ ütles ta.

Taani kroon on euroga seotud keskkursiga 7,46038 krooni eurost. Võimalik kõikumisruum on +/- 2,25%. Keskpank on läbi aastate krooni kõikumist isegi veelgi kitsamas koridoris hoidnud. Euroopa Liidu lepingu järgi on Taani keskpangal krooni seotud kursi kaitseks ka Euroopa Keskpanga toetus.

Danske Bank hindab, et reedene samm ei pruugi jääda viimaseks kaitselahinguks. Ebakindlus Kreeka pärast võib põhjustada uut välisraha tulva kroonivaradesse, et otsida n-ö turvasadamat. Võimalik, et Taani keskpangal tuleb siiski samuti ühel hetkel ka võlakirjade tugioste alustada.

Homme avaldab Taani keskpank statistika, millest selgub keskpanga interventsiooni ulatus valuutaturul. Svenska Handelsbanken hindab, et Taani keskpank on krooni nõrgestamiseks müünud jaanuaris ca 100 miljardit Taani krooni.

Investorid on aga sihikule võtnud Taani hüpoteekvõlakirjad, mis tõotavad taanlastele ülimalt madalaid kodulaenu intresse.

Hetkel kuum