5 põhjust, miks Eesti ärid noorelt surevad

Ehkki tänavu tähistab ümmargust sünnipäeva ehk nn juubelit rohkem kui 3000 ettevõtet, neist enamik viiendat ja kümnendat sünnipäeva, ei jõua lõviosa siinsetest firmadest neljandast eluaastast kaugemale. Eurostati andmeil saab murdepunktiks neljas tegutsemisaasta, millest edasi jõuab 45% firmadest.

Pirko Konsa ja Rivo Riistop Arengufondist toovad välja viis enam levinud põhjust, miks ettevõtjate ind raugeb, kirjutab Äripäeva 4. veebruari erileht Juubel.

Eestis on lihtne ettevõtet asutada kohe, kui idee tuleb. Mõnes teises riigis, kus see nii lihtne ei ole, pusitakse oma idee kallal tükk aega ja kui selgub, et see nii hea ei ole, siis ettevõtet ei tehta. Eestis, kus protsess on lihtne, võib selle avastuseni jõuda alles siis, kui ettevõttega on juba alustatud.

Eestlastel napib kogemusi ettevõtte kasvu juhtimisel. Seda tuleb küsitlustest erineva nurga alt välja, kui inimesed vastavad, miks on ettevõtte tegevus pooleli jäetud. Kui sul on kaks-kolm töötajat, siis on veel kõik okei, aga ühel hetkel, kui pead hakkama tegelema enam kui kümnega, siis paljud kurdavad, et jäävad sellega hätta.

Eriti keeruline on alustada tootepõhiste ettevõtetega. Need on tootmispõhistest sellevõrra keerulisemad ja riskantsemad, et tuleb ise välja mõelda, kellel võiks toodet vaja minna ja turud üles otsida. Siiani on majandustõus toiminud väga palju just allhanke toel - me teeme seda, mida keegi on juba välja mõelnud ja täidame kindlalt ettedefineeritud tellimust.

Tootepõhiste ettevõtetega on ettemääratuse puudumise pärast raskem kui allhanke puhul. Nii võtab ettevõtte elujõuliseks kujunemine rohkem aega kui tootmispõhisel ettevõttel. Kui Eesti elanike üldisele rikkusele mõelda - statistiliselt iga elaniku kohta 1000 eurot säästusid -, siis tihtilugu on see stardirada, mida nad endale lubada saavad, ettevõtte jaoks liiga lühike. Neil ei ole kapitali, et arenguprotsessi üle elada.

Tihti võtab elujõulisust tagava käibeni jõudmine palju rohkem aega, kui arvatakse.Natukene proovitakse siis ettevõtet teha, aga ühel hetkel on vaja laenu või liisingut maksta või pere toita ja… raha on otsas. Sellises olukorras ettevõtlusega lõpu tegemist soodustab ka praegune olukord tööturul: statistiliselt on töötus kahanevas trendis ja sissetulekud kasvavad. Ahvatlevalt lihtne on minna hästimakstud palgatööle tagasi, eriti heal spetsialistil.

Innovaatilisemate alustajate ja idufirmadest puhul on mõistetav, et kui tehakse midagi päris uut, siis ei pruugi jõuda väljakujunenud ettevõtja staatusesse. Paari-kolme aasta jooksul valideeritakse oma ideed. Selliste juhtude puhul pole kõrge suremus tingimata halb asi, vaid lihtsalt on jõutud arusaamisele, et sellisele ideele pole sellisel kujul turgu.

Autor: Madli Kullaste