• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    5 põhjust, miks Eesti ärid noorelt surevad

    Firmade lihtne asutamine soosib ettevõtlusse sukeldumist põhjalikult läbi mõtlemata.Foto: Veiko Tõkman

    Lõviosa Eesti ettevõtetest ei jõua viienda sünnipäevani. Varajast suremist soodustab seejuures vähene bürokraatia.

    Ehkki tänavu tähistab ümmargust sünnipäeva ehk nn juubelit rohkem kui 3000 ettevõtet, neist enamik viiendat ja kümnendat sünnipäeva, ei jõua lõviosa siinsetest firmadest neljandast eluaastast kaugemale. Eurostati andmeil saab murdepunktiks neljas tegutsemisaasta, millest edasi jõuab 45% firmadest.
    Pirko Konsa ja Rivo Riistop Arengufondist toovad välja viis enam levinud põhjust, miks ettevõtjate ind raugeb, kirjutab Äripäeva 4. veebruari erileht Juubel.
    Tormakus maksab kätte
    1. Ettevõtte alustamine on liiga lihtne.
    Eestis on lihtne ettevõtet asutada kohe, kui idee tuleb. Mõnes teises riigis, kus see nii lihtne ei ole, pusitakse oma idee kallal tükk aega ja kui selgub, et see nii hea ei ole, siis ettevõtet ei tehta. Eestis, kus protsess on lihtne, võib selle avastuseni jõuda alles siis, kui ettevõttega on juba alustatud.
    2. Ei osata ettevõtte kasvu juhtida.
    Eestlastel napib kogemusi ettevõtte kasvu juhtimisel. Seda tuleb küsitlustest erineva nurga alt välja, kui inimesed vastavad, miks on ettevõtte tegevus pooleli jäetud. Kui sul on kaks-kolm töötajat, siis on veel kõik okei, aga ühel hetkel, kui pead hakkama tegelema enam kui kümnega, siis paljud kurdavad, et jäävad sellega hätta.
    3. Raske jõuda sihtgrupini.
    Eriti keeruline on alustada tootepõhiste ettevõtetega. Need on tootmispõhistest sellevõrra keerulisemad ja riskantsemad, et tuleb ise välja mõelda, kellel võiks toodet vaja minna ja turud üles otsida. Siiani on majandustõus toiminud väga palju just allhanke toel - me teeme seda, mida keegi on juba välja mõelnud ja täidame kindlalt ettedefineeritud tellimust.
    4. Napib kapitali kasvuni kannatamiseks.
    Tootepõhiste ettevõtetega on ettemääratuse puudumise pärast raskem kui allhanke puhul. Nii võtab ettevõtte elujõuliseks kujunemine rohkem aega kui tootmispõhisel ettevõttel. Kui Eesti elanike üldisele rikkusele mõelda - statistiliselt iga elaniku kohta 1000 eurot säästusid -, siis tihtilugu on see stardirada, mida nad endale lubada saavad, ettevõtte jaoks liiga lühike. Neil ei ole kapitali, et arenguprotsessi üle elada.
    Tihti võtab elujõulisust tagava käibeni jõudmine palju rohkem aega, kui arvatakse.Natukene proovitakse siis ettevõtet teha, aga ühel hetkel on vaja laenu või liisingut maksta või pere toita ja… raha on otsas. Sellises olukorras ettevõtlusega lõpu tegemist soodustab ka praegune olukord tööturul: statistiliselt on töötus kahanevas trendis ja sissetulekud kasvavad. Ahvatlevalt lihtne on minna hästimakstud palgatööle tagasi, eriti heal spetsialistil.
    5. Mõni mõte ongi hukule määratud.
    Innovaatilisemate alustajate ja idufirmadest puhul on mõistetav, et kui tehakse midagi päris uut, siis ei pruugi jõuda väljakujunenud ettevõtja staatusesse. Paari-kolme aasta jooksul valideeritakse oma ideed. Selliste juhtude puhul pole kõrge suremus tingimata halb asi, vaid lihtsalt on jõutud arusaamisele, et sellisele ideele pole sellisel kujul turgu.
    Autor: Madli Kullaste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Muuda oma ettevõtte IT taristu turvaliseks Fortinet lahenduste abil
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.