Kes on Kreeka võlausaldajad?

Eesliinil on Euroopa maksumaksjad. Euroala valitsustele ja 2010. aastal loodud kriisihaldusfondile võlgneb Kreeka ligi 195 miljardit eurot. See on ca 62% kogu võlasummast. Võlgnevus erasektori investoritele on ca 17%.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras on lubanud, et erasektorit uuesti Kreeka võlaga löögi alla ei panda. Valitsused ja keskpangad on Kreekale laenanud ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) ja Euroopa Keskpanga vahendusel. Kreeka kogu avaliku sektori võlga on läinud aasta kolmanda kvartali seisuga 315,5 miljardit eurot.

Kreeka suurim laenuandja on euroala ajutine päästefond EFSF, mis on Kreekale laenanud 141,8 miljardit eurot. EFSFi laenude tagasimaksmiseks on Kreekal aega keskmiselt üle 32 aasta. Kreeka maksab nendelt laenudelt intressi 1,5%, mis on võrreldav AAA reitinguga riigilt nõutava tootlusega. Intressimäär muutub vastavalt EFSFi enda rahastamiskuludele. Kreekal endal ei ole investeerimisjärgu reitingut.

EFSFi laenude põhiosa hakkab Kreeka tagasi maksma 2023. aastal. Ka intressimaksed on suurel määral edasi lükatud. Erand on 35,5 miljardi euro suurune osa, mis maksti erainvestoritele 2012. aastal, et veenda neid nõustuma Kreeka võla restruktureerimisega. Kaubeldavat võlga on Kreekal praegu 67,5 miljardi euro ulatuses, kui juurde arvata ka valitsuse võlakirjad (treasury bills), siis 82 miljardi euro ulatuses.

Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi keskpankade bilansis on Kreeka võlakirju agentuuri Bloomberg andmeil 27 miljardi euro väärtuses. 2015. aastal peaks Kreeka Euroopa Keskpangale maksma tagasimaksmisele tulevate võlakirjade lunastamiseks 6,6 miljardit eurot.

Kaudselt on ka Euroopa Keskpank osalenud Kreeka võla restruktureerimises. Euroopa Keskpank ja eurosüsteemi keskpangad ostsid Kreeka võlakirju kriisi harjal nominaalväärtusest odavamalt. Kreekal tuleb võlakirjad lunastada nominaalväärtusega, kuid tehinguga teenitud kasum tagastatakse liikmesriikidele, kes selle siis Kreekale tagastavad. Seda siis, kui Kreeka täidab abilaenu tingimusi. 2014. a pidanuks Kreeka saama 2 miljardit eurot, kuid ei saanud, sest abilaenu tingimuste täitmise ülevaatusega lõpule ei jõutud.

Euroopa Keskpank on alati keeldunud võlga otse vähendamast, kuna sellisel juhul oleks tegemist valitsuse rahastamisega, mida keskpank ELi seaduste järgi teha ei või.

IMFile võlgneb Kreeka ligi 25 miljardit eurot. IMF reeglina oma laene ei restruktureeri ja Tsipras ei kavatse seda reeglit rikkuda. Aastaks 2019 peab Kreeka IMFile tagasi maksma 19,4 miljardit eurot ja ajavahemikul 2020-2024 veel 6,4 miljardit eurot. Intressimäär neilt laenudelt on 3-4% vahel.

2010. a mais, enne euroala päästefondide loomist, nõustusid euroala riigid Kreekale kahepoolseid laene andma. Kogusummaks jäi 52,9 miljardit eurot (Slovakkia keeldus osalemisest, Iirimaa ja Portugal läksid ise abipaketi alla, Eesti polnud siis veel rahaliidu liige). Tsiprase lubadus Kreeka võlad ära maksta ei puudutanud viimati nimetatud laene ega EFSFi laene.

Selleks, et välja arvutada, kui palju igal riigil kaotada oleks, kui Kreeka võla maksmata jätaks, tuleks Kreekale laenatud summadele juurde arvestada ka Kreeka maksejõuetuse võimalik negatiivne mõju teistele euroala riikidele ja Euroopa pankadele.

Prantsusmaa rahandusminister on öelnud, et Prantsusmaa riski Kreekas 42 miljardi euroga, Soome ees on Kreeka kohustused Bloombergi arvestuste järgi koos osalusega IMFi laenudes ca 5,4 miljardit eurot.

Eesti osaluse kohta abipakettides saab lugeda siit.