Istikud ajasid tülli

Vastukaaluks ütlevad Leedu taimede ostjad, et nad on sundseisus, kuna Eesti kasvatajatelt ei saa piisavalt paljasjuurset taime.

Hinnanguliselt istutavad erametsaomanikud Eestis aastas 4–5 miljonit kuuseistikut. Keskkonnaameti andmetel toodi 2013. aastal Leedust 1,5 miljonit kuuseistikut ning nendest 600 000 müüdi metsaühistuid koondava Tulundusühistu Keskühistu Eramets kaudu.

Eesti Metsataimetootjate Liidu juhataja Lehar Lindre sõnul on tekkinud absurdne olukord, kus Eesti taimekasvatajatel on kuuseistikuid piisavalt, kuid Keskühistu Eramets vahendab oma liikmetele Leedu istikuid. Metsaühistutesse koondunud väiksemate metsaomanike istutatud Leedu taimede ost kompenseeritakse osaliselt SA Erametsakeskus vahendatava riikliku toetusega.

Lindre arvates ei soovita Eesti taime osta, kuna Keskühistu Eramets ei saa selle pealt ise teenida. "Tulu teenimise varjus on minetatud eesmärk uuendada metsa kohalike taimedega," lausus ta.

Keskühistu Eramets juhatuse liige Tarmo Lees tunnistas, et Leedu taimede vahendamiselt tulu teenitakse, kuid tulundusühingule on see loomulik, et kulud tuleb katta ning kui midagi üle jääbki, jagatakse raha oma liikmetele ühistegevuse edendamiseks.

Küll ei vasta Leesi sõnul tõele, et kodumaiseid kuusetaimi on piisavalt. "Meie eelistuseks on kindlalt kodumaist päritolu taim, kuid Eestis on juba aastaid väga suur defitsiit paljasjuursest kuusetaimedest, mida eelistavad just väiksemad metsaomanikud. Seetõttu oleme sunnitud Leedu taime ostma," selgitas Lees.

Kuuseistikuid kasvatatakse kahel viisil – suletud juurekavaga ehk potitaimed ning avatud juurekavaga taimed. Kummagi meetodi järgi kasvatatud taimedel on omad head ja vead. Potitaime käitlemine on riskivabam, istutamine on kiirem, odavam ja tema ellujäämise tõenäosus on metsas suurem ning teda saab istutada pikema perioodi jooksul. Paljasjuurne taim on aga vanem ja tugevam, mistõttu vajab istutamise järel vähem hooldamist.

Leesi pani ka imestama, miks metsataimetootjate liit ei tegele paljasjuursete kuusetaimede osas tühimiku täitmisega turul, kus defitsiit on kõige suurem, vaid üritab iga hinna eest metsaomanike eelistusi eirates peale suruda potitaime. Viimasel ei ole tema sõnul ka hinnaeelist, ehkki selle kasvatamine võtab vähem aega ja peaks olema efektiivsem.

Metsataimetootjate liidu arvates on Leedu istikute kasutamine kui viitsütikuga pomm, mille mõjud avalduvad alles paarikümne aasta pärast. Nimelt valmis mullu Maaülikooli teadlasel Tiit Maatenil kuuse ja männi kultiveerimismaterjali algmaterjali sisseveo sobilikkuse analüüs. "Enam-vähem soovitatav vahemik või kaugus, kust lõuna poolt võiks tuua, on mitte kaugemalt kui kaks laiuskraadi istutuskohast ehk ma ei soovitaks tuua kaugemalt kui Lätist," rääkis Maaten. Põhjuseks on lõuna poolt toodud taimedel suurem tõenäosus puidu kvaliteediprobleemideks ning hilisemateks tüvelõhedeks.

Kas keskkonnaministeerium peaks Leedu taimede toomist hakkama piirama, siin lähevad arvamused lahku. Metsataimetootjate liidu juhi Lehar Lindre arvates tuleks seda kindlasti kohe teha, et lõpetada Eesti metsa genofondi kahjustamine. "Kui Eesti tootjatelt kohalikku päritolu kuusetaimi saada ei ole võimalik, siis toetame metsataimede sissevedu Eestisse tingimusel, et lõuna poolt sissetoodavad kuusetaimed peavad pärinema lähemalt kui kaks laiuskraadi," pakkus ta.

Metsaühistute esindajad leiavad, et piirangu kehtestamisel lähevad tänu tekkivale nõudluse hüppelisele kasvule taimede hinnad lakke ja osa metsi jääb uuendamata. Samuti leiavad nad, et mõne aasta jooksul lõpeb Leedu taimede toomine niigi ära.

1. Probleem laheneb lähiaastatel

"Minu arvamus on, et kindlasti tuleks eelistada Eesti taime, aga taimede import on praegu hädavariant. Mõni aeg tagasi võeti suund, et RMK kasvatab taimi ainult riigimetsale ja erasektorile kasvatab erasektor. Praegu on üleminekuperiood, kus siis eestimaist avajuurset taime ei jätku ja see on lahendatud Leedust toomisega. Saan aru, et Eesti tootjad on natuke pahased, et Keskühistu Eramets veel Leedust taimi sisse toob. Ma isiklikult arvan, et mingit riugast seal taga ei ole.

Eesti metsaomanik on tükati konservatiivne ja tahab igal juhul seda paljasjuurset taime. Mõned ütlevad, et potitaim on samaväärne ja mõned ütlevad, et potitaime me oma piirkonna metsadesse ei lase.

Praegu on Leedust istikute toomine õigusaktidega kooskõlas. See on mõtlemise koht, kas neid norme peaks muutma. Tänase päeva seisuga jääks piirangu kehtestamisel kardetavasti osa metsa aga uuendamata.

Ma arvan ka, et mõne aasta pärast on Leedu taim meie turult kadunud. Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud huvi istutamise vastu, mis on hea sõnum Eesti taimetootjatele, et nad julgeksid investeerida."Ants Erik, Metsatervenduse OÜ juhataja:

"Meie ettevõte istutab igal aastal 100 hektarit uut metsa. Kasutame 90 protsendi ulatuses potitaime ning tänu sellele ei ole paljasjuursete taimede puudus meile probleemiks ja me ostame taimed kodumaistelt kasvatajatelt.

Olen tegev ka MTÜs Erametsaliit ja metsaühistus. Tean neid probleeme ning oleme nendel teemadel korduvalt ka keskkonnaministeeriumis kokku saanud. Kui me räägime hetkeolukorrast, siis kiireid muutusi ei ole ja ei saagi olema. Niikaua, kui paljasjuurset Eesti kuusetaime turul ei jätku, niikaua ei saa seda ka kõik soovijad osta.

Keskühistu Eramets kaudu ostetavate Leedu taimede kogused vähenevad aasta-aastalt, sest osa metsaomanikke läheb potitaimedele üle ja ka Eesti taimi tuleb rohkem turule. Oluline on ka väikese metsaomaniku harimine, mis need ühe ja teise taime plussid ja miinused on.

Selles on ka MTÜ Erametsaliit koolituskavadega samme astumas, kus me erapooletult toome plussid ja miinused välja.

Metsaomanike koolitused ja ühekordsed toetused taimekasvatajatele ning nelja-viie aasta pärast on olukord lahenenud."

 

2. Leedu kuusetaimede toomist tuleks piirata

"Kõigega, mis loodust puudutab, on nii ja naa. Ehk mida kaugemalt tuua puutaimi sisse, seda suurem on tõenäosus ebaõnnestuda. Mida kaugemalt lõuna poolt kuuske sisse tuua, seda kehvem võib olla puidu kvaliteet - tüved on kõveramad ja oksad jämedamad. Enam-vähem soovitatav vahemik või kaugus, kust lõuna poolt võiks tuua, on mitte kaugemalt kui kaks laiuskraadi istutuskohast ehk ma ei soovitaks tuua kaugemalt kui Lätist. Võib muidugi minna, et saad ka kaugemalt tuues väga ilusa puistu. Kuid, mida kaugemalt tood, seda suurem on risk, et midagi läheb aia taha. Lõuna poolt toomise plusspool on, et puidu tagavara tuleb suurem. Põhja poolt tuues on vastupidi. Tõenäosus on saada väiksem tagavara, küll aga kvaliteetsem puu.

Järgmine teema, miks ma ei soovita Leedu taime, on tüvelõhed. See probleem ei avaldu kohe, vaid alles paarikümne aasta pärast.

Kavatsen edasi uurida, mida need lõhed puidule tähendavad. Kui tekivad lõhed, siis tuleb sinna igasuguseid seeni. Teatud osa seentest on aga sellised, mis hakkavad edasi kanduma tervetele puudele ja hakkavad omakorda nendele haavandeid tekitama."Lehar Lindre, MTÜ Eesti metsataimetootjate liit juhataja:

"Mind paneb sügavalt imestama olukord, et riigi poolt toetatakse rahaliselt keskkonnale ja metsaomanikule kahjulikku tegevust. SA Erametsakeskus vahendatava metsauuendustoetuste eesmärgiks on metsaressursi kvaliteedi parandamine, kuid nagu selgus Maaülikooli uuringust, on Leedust sissetoodud kuusetaimed potentsiaalseks ohuks Eesti metsade genofondile ja võivad põhjustada ka metsaomanikule majanduslikku kahju. Ka puudub SA Erametsakeskusel minu teada ülevaade, kuhu toetuse abil Leedu päritolu taimi on istutatud.

Lisaks võiks SA Erametsakeskus anda tagasisidet, et kui metsaühistud ja metsakonsultandid tutvustavad metsaomanikule Maaülikoolis koostatud uuringut ning räägivad avajuursete ja suletud juurekavaga metsataimede erinevust, siis mis otsusele metsaomanik jõuab – kas eelistab endiselt Leedu päritolu avajuurset kuusetaime või valib Eesti päritolu kuusetaime, hoolimata selle kasvatusviisist. Kardan, et Leedu päritolu kuusetaimedega seotud ohtusid ning nimetatud uuringut metsaomanikele aga tutvustatud ei ole."