• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli Eesti eelmisel aastal kahanenud kaubavahetuse pilt aasta esimesel ja teisel poolel väga erinev: esimest poolt kahandas varasema aasta laevatehingu mõju, teise poole kasv tuleb suuresti ühelt firmalt.
Kõige enam vähenes möödunud aastal meie eksport Venemaale.
  • Kõige enam vähenes möödunud aastal meie eksport Venemaale.
  • Foto: Andras Kralla
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
Esimesel poolel langus
Möödunud aastal vähenes kaupade eksport Eestist 206 miljoni euro ehk 2% võrra. Samas oli pilt aasta esimesel ja teisel poolaastal väga erinev. Kui esimesel poolaastal vähenes kaupade eksport 390 miljonit eurot, siis teisel poolaastal suurenes see 180 miljonit. Esimese poolaasta ekspordi tugeva languse taga oli peamiselt 2013. aasta jaanuaris laevadega toimunud ühekordse suurtehingu mõju taandumine (ligikaudu 150 miljonit eurot Soomega) ning keemiatööstustoodangu ja elektroonikatoodete väljaveo tugev langus.
Kõige enam vähenes möödunud aastal meie eksport Venemaale (216 miljonit eurot). Kuigi embargo teatud toiduainetele on tabanud kõige valusamalt meie põllumajandussaaduste ja toiduainete, eriti piima-, kala- ja lihatoodete tootjaid, on otsene mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni üsna tagasihoidlik.
Ligikaudu kolmveerand Venemaa-suunalisest kaupade ekspordist on teistest riikidest pärit reeksporditav toodang ning sellevõrra puudutavad Venemaaga seotud probleemid suhteliselt väikest hulka Eesti ettevõtteid.
Swedbanki analüüs näitab, et Eesti ettevõtted on riskidest teadlikud, oskavad oma äritegevust uutele tingimustele ümber kohandada ning paljud on juba oma sõltuvust Venemaa turust vähendanud. Siiski, rubla nõrgenemine ja impordinõudluse langus Venemaal halvendab mitmete meie kaubanduspartnerite majandusolukorda, mis omakorda võimendab negatiivset mõju Eesti ekspordile.
Läti ja Leedu impordinõudlus tuleb varem oodatust tagasihoidlikum ning ka Soome sisenõudlus jääb sel aastal väga nõrgaks. Seevastu Rootsi majanduskasv koos impordinõudlusega sel aastal paraneb.
Hind annab meile eelise
Eesti ettevõtete ekspordimaht on suhteliselt väike ning sellel on veel hinnaeelis võrreldes Põhjamaade ja Lääne-Euroopa tootjatega. See soodustab meil uute eksporditurgude leidmist ka sihtriikide madala nõudluse ja loiu majanduskasvu juures. Arvestada tuleb aga suurenenud konkurentsiga, kuna paljud varem Venemaaga seotud tarned otsivad samuti uusi turge.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele