Ettevõttetel on pakendi auditeerimine veel udune

Artikkel

- Uudised
- Annika Kald
- 11. veebruar 2015 kell 12:24
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõttetel on pakendi auditeerimine veel udune
Balti Veski tegevjuht Ergo Neeme nentis, et sellest aastast kuulb nende pakendiauruandlus auditeerimisele. Foto: Andras Kralla, Äripäev
Uus aasta tõi ettevõtetele kohustuse esitada auditeeritud pakendiaruandeid, paljud ettevõtted aga ei ole veel arugi saanud, et ka neid see seadus puudutab.
Advokaadibüroo Trinity vandeadvokaat ja partner Ramil Pärdi rääkis tööstusuudised.ee korraldatud loengul “Pakendiaruande auditeerimine – kuidas täita valutult uut kohustust?”, et auditeerimine pakendiseaduses on ettevõtete jaoks selle aasta algusest täiesti uus kohustus.
Pärdi tõi välja levinud väärarusaamad, mille tõttu ettevõtted ei ole end pakendiettevõtjana defineerinud, kuigi tegelikult seda ollakse. Esiteks ei pruugi ettevõtted aru saada, et nad on pakendiettevõtted, sest arvatakse, et kui ise ei pakendata, siis järelikult pakendiettevõte ei olda. Siiski, kui ettevõtja toob pakendatud kaupa Eestisse, on ta esimesena turul ringlusesse suunaja, mis toob kaasa kohustuse pakendite üle arvestust pidada ning neid deklareerida, rääkis Pärdi.
Segamini aetakse korduvkasutus ja taaskasutus, mis ei ole samad mõisted. Pakend on korduvkasutatav, kui pakendit on võimalik kasutada mitu korda samal eesmärgil – levinumad korduvkasutuspakendid on puitalused ja metallist balloonid. Taaskasutus tähendab kogutud pakendimaterjali ümbertöötlemist ja uuesti ringlusse laskmist.
Kui jäätmekäitleja on väljastanud tõendi pakendi äraviimise kohta, on ettevõtte kohustused taaskasutamise suhtes täidetud. Kui jäätmekäitleja pakendid ära viib, ei tähenda see aga alati, et need on taaskasutusse suunatavad. Pakendite taaskasutuse kohta tuleb seega alati saada ja vajadusel nõuda taaskasutustõend.

Uus lisakulutus ettevõtja jaoks
Mati Vetevool, M.V.Wool ASi juhataja
Meil on ettevõttes tööl eraldi inimene, kes sellega tegeleb, aga tundub, et asjaga on Eestis üle pingutatud, Soomega võrreldes ma seal küll midagi sellist ei tea. Aga kui seadus on selline, siis tuleb seda täita, ega tuuleveskitega pole Don Quijote kombel mõtet võidelda, kui tuul puhub, siis masinavärk töötab nii ehk naa. Lisakulutus on see ettevõtte jaoks igal juhul.
Ükskõik, kas summa on 1000 või 1600 eurot, pole täpselt kokku arvutanud seda, sest ega seda summat vähendada niikuinii ei saa, nii et mis see teadmine ikka annab.
Teadmatust palju
Kohustus pakendeid auditeerida on nüüd igal ettevõtjal, kes laseb Eestis turule pakendatud kaupa. Erineva põhjalikkusega auditeerimiskohustus on ettevõtetel, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendimassi aastas, ja neil, kes teevad seda rohkem kui viis tonni. Auditeerimiskohustuslased ei ole ettevõtted, kes ise pakendeid müüvad, välja arvatud juhul, kui müüakse pakendit, mis on omakorda millessegi pakendatud.
Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, peab pidama arvestust pakendite ja nende jäätmete üle, peab esitama pakendiaruande TKO-le (taaskasutusorganisatsioonile) või pakendiregistrile ning auditeerima oma pakendiaruande. Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, kuid kelle pakendimaht on väike (plastist pakendis massiga alla 100 kilogrammi ja muust materjalist pakendis massiga alla 200 kilogrammi aastas), peab pidama arvestust pakendite ja jäätmete üle.
Pakendiseaduse uus auditeerimise nõue puudutab kolmandikku raamatupidamise auditeerimiskohustusega ettevõtetest, kes peavad hakkama auditeerima ka pakendiaruandeid. See kohustus on Eestis 2500–3000 ettevõttel. Pärdi sõnul muutusid seoses pakendiseaduse auditeeriminõudega krõbedamaks ka trahvid, mille maksimumäär on nüüd 32 000 eurot. Maksimummäära võib tema sõnul rakendada juhul, kui tegu on korduva suure rikkumisega – näiteks eriti ohtlikke kemikaale sisaldavate pakendite loodusesse vedelama jätmine.
Kes ja mille üle peab arvestust pidama?
Pakendimaterjali massi üle peab seaduse kohaselt arvestust pidama:
– pakendatud kauba pakend– sisseveetud pakendatud kauba pakend– väljaveetud pakendatud kauba pakend– turule lastud kauba pakend– tekkinud pakendijäätmed– korduskasutuspakend– Eestis taaskasutatud pakendijäätmed– sisseveetud pakendijäätmed– väljaveetud pakendijäätmed– raskmetalle sisaldav pakend
Pakendiaruande auditeerimineAudiitor:– tutvub kliendi tegevusega nii, et tal on sellest hea ülevaade– kaardistab pakendite ringluse ettevõttes– selgitab välja, kas kõik pakendi liigid on arvestuses olemas– teeb kontrollkaalumised ja laiendab tulemust analüütiliselt üldkogumile– teeb kehtestatud arvestusmudeli rakendamise aritmeetilise kontrolli– koostab kokkuvõtte oma tähelepanekutest ning vajadusel esitabettevõtte juhtkonnale soovitused süsteemi täiendamiseks
Pakendiaruande kontrolli tulemus– pakendiaruande kontrolli tulemusena koostab audiitor aruande, kus ta kinnitab pakendiaruande vastavust pakendiseaduse asjakohasteleparagrahvidele.– kui töövõtu käigus tuvastatakse kuni 5%-line kõikumine, ei pea järelevalve organisatsioonide seda pahatahtlikuks – aktsiisiarvestuse puhul arvestatakse üle makstud osa ettemaksuks, vähem makstud osa peale esitatakse täiendav arve
Auditeerimiskohustus– auditeerima peab oma pakendiaruande pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa– taaskasutusorganisatsioon
Erineva põhjalikkusega auditeerimiskohustus– < 5 tonni pakendimassi aastas– > 5 tonni pakendimassi aastas
Kas kõik peavad pakendiaruande esitama ja auditeerima?Pakendiaruannet ei pea esitama pakendiettevõtja, kes laseb turule kaupa– plastist pakendis massiga < 100 kg aastas– muust materjalist pakendis massiga < 200 kg aastasEi pea tegema ka pakendiaruande audiitorkontrolli.Arvestuse pidamise kohustus on olemas. Ettevõtja peab vajadusel olemas valmis tõendama, et kogused jäävad alla seaduses esitatud piirmäära.
Kes ei pea pakendiaruannet auditeerima?– Pakendiaruannet ei pea esitama ega auditeerima– pakendi tootja– tühja pakendi sissevedaja– tühja pakendi väljavedaja– isik, kes veab välja pakendatud kaupa– pakendijäätme käitlejaArvestuse pidamise kohustus on olemas. Ettevõtja peab vajadusel olemas valmis tõendama, et kogused jäävad alla seaduses esitatud piirmäärade.
Allikas: pakendiseadus
Balti Veskis on pakendi auditeerimise lisakulu 1000–2000 eurot
Balti Veski tegevjuht Ergo Neeme tõi välja tõiga, et pakendi käitlemine on ettevõtte jaoks igal juhul kulu. Pakendi auditeerimise nõude hind jääb tema sõnul vahemikku 1000–2000 eurot. “Aga oleneb kindlasti ettevõtte suurusest ja sellest, millist audiitorbürood kasutatakse,” ütles ta.
Neeme lisas, et tema asus nende ettevõtte audiitorbürood küsimustega “pommitama” juba eelmise aasta suvel. “Meie esitame iga kuu oma pakendiaruande Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-le (TVO). Alates sellest aastast kuulume samuti auditeerimisele. Meil on müügipakend ja hulgipakend ja arvestus käib plasti, paberi ja kartongi järgi. Numbrid sisestame TVO andmebaasi,” selgitas ta.
Neeme märkis, et nad kasutavad majandustarkvara Navision. “Ettevõtte majandustarkvara peab kindlasti pakendiaruandlust toetama,” rõhutas ta
Audiitori 8 soovitust järjepideva pakendiarvestuse tagamiseks
Protsesside sujuvaks toimimiseks soovitab audiitor kaardistada järgmise info:
Millised on ettevõtte tegevusvaldkonnad?
Millise tegevusega kaasneb pakend (välja tuua pakendite tekkimise momendid, sh import, EÜ-sisesed soetamised, oma tarbeks kasutusele võtmine, müük)?
Milliseid pakendiliike ja pakendeid (müügipakend, veopakend, rühmapakend) ettevõttes kasutatakse?
Kuidas peetakse pakendite arvestust (raamatupidamisetarkvara, laoarvestus, eraldi programmi väline arvestus jne)?
Kuidas toimub arvestus pakendimaterjali massi üle (arvestusmeetod, -mudel)?
Kuidas saadakse pakendite kaaluandmed (ise kaalutud, kauba tarnijalt saadud info)?
Kas ettevõte kogub ise oma pakendeid (kui jah, siis milliseid pakendeid) ning kuidas on see organiseeritud (taaskasutusse suunatud pakendite kohta saadud taaskasutustõendid)?
Kas ettevõte on sõlminud taaskasutusorganisatsiooniga pakendite kogumise ja taaskasutamise lepingu?
Allikas: Grant Thorton Rimessi audiitor Tarmo Rahkama
Aruandlus pakendi liikide kaupa
Pakendiettevõtja peab pidama pakendimaterjali massi üle pidevat arvestust pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa.
Pakend on mistahes materjalist toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle olelusringi vältel, alates toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendid liigitatakse müügipakendiks ehk esmaseks pakendiks, rühmapakendiks ehk teiseseks pakendiks ja veopakendiks ehk kolmandaseks pakendiks.
Peamised pakendiettevõtjad on pakendatud kauba tootjad ja pakendajad, pakendatud kauba maaletoojad ja pakendatud kauba müüjad ehk kaubandusettevõtted. Lisaks tühja pakendi sissevedajad, tühja pakendi väljavedajad ning pakendijäätme käitlejad. Pakendiettevõtja peab pidama pakendimaterjali massi üle pidevat arvestust pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa ning koguma ja taaskasutama turule lastud pakendatud kauba pakendid ning sellest tekkinud pakendijäätmed, kandes sellest tulenevad kulud. Lisaks peab pakendile või pakendi etiketile kandma tagatisraha märgise.
Pakendiaruanne tuleb esitada registrile 30. juuniks. Pakendiaruande esitab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Aruande koostamise algdokumente ja koondandmeid peab säilitama seitse aastat.
Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, peab võtma tagasi müüdud pakendi ja -jäätmed, teavitama tarbijaid, kus pakend vastu võetakse, vältima pakendite segunemist muu prügiga ja võib kohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonile. Tarbija või lõppkasutaja peab pakendi ja -jäätmed tagastama tühjalt ja liigiti vastavalt jäätmehoolduseeskirjale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõuetele. Pakendimaterjali massi üle arvestuse pidamise kohustus jääb pakendiettevõtjal alles, kui kohustused on taaskasutusorganisatsioonile kirjaliku lepingu alusel üle antud. TKO esitab andmed üks kord aastas pakendiettevõtete lõikes pakendiregistrisse.
Hetkel kuum