Eliisa Matsalu • 13. veebruar 2015 kell 5:15

Kes on ettevõtjavaenulikem erakond?

Kevadel koalitsiooni moodustanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond kasvatasid seadustemuudatustega rohkelt ettevõtjate kohustusi.  Foto: Andres Haabu

Äripäev vaatas, kes algatasid möödunud aastal ettevõtjate elu raskendavat seitse seadusemuudatust ja kes nende poolt hääletasid. „Ettevõtjad on verivihased,“ ütles EVEA president ja ettevõtja Kersti Kracht.

Advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Karin Madisson tõi Ärilehes välja eelmisel aastal vastu võetud seitse seadusemuudatust, mis teevad Madissoni sõnul ettevõtjate elu keerulisemaks.

Äripäev vaatas, kes ettevõtjaid häirivad seadused algatas ja kes nende poolt hääletasid.

Kõikidel kordadel andsid oma poolthääled Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioonid, seaduseelnõude vastu hääletas aga kõige rohkem ehk neljal korral Keskerakond.

Seitsmest viis seaduseelnõu algatas rahandusministeerium, kelle eesotsas oli tol ajal Reformierakonna liige Jürgen Ligi.

Karin Madissoni välja toodud seadused:

1. Juhatuse liikmed jäid ilma igasugusest võimalusest saada töötukindlustuskaitset.

Eelnõu: 521 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus.

Eeelnõu koostas sotsiaalministeerium.

Poolt: IRL, Reformierakond, Keskerakond, Sotsiaaldemoktaatlik Erakond.

Ei hääletanud: IRLi liikmed Peeter Laurson, Tõnis Palts;

Reformierakonna liikmed Lauri Luik, Laine Randjärv, Kalle Palling;

Keskerakonna liikmed Eldar Efendijev, Helir-Valdor Seeder;

Fraktsiooni mittekuuluv Deniss Boroditš.

2. 1000euroseid arveid tuli hakata eraldi deklareerima.

Eelnõu: 493 Käibemaksuseaduse muutmise seadus.

Eelnõu koostas rahandusministeerium.

Poolt: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Vastu: IRL, Keskerakond.

Ei hääletanud: Reformierakonna liikmed Valdo Randpere, Aivar Sõerd, Kaja Kallas, Tiina Lokk-Tramberg;

IRLi liige Marko Pomerants;

Keskerakonna liige Heimar Lenk.

3. Töötaja tuleb kanda töötajate registrisse alates esimesest tööpäevast.

Eelnõu:507 Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmiste seadus.

Eelnõu algatas vabariigi valitsus.

Poolt: IRL, Reformierakond, SDE.

Ei hääletanud: Keskerakond;

Reformierakonna liige Igor Gräzin;

SDE liige Jaan Õunapuu.

4. 10. veebruariks tuleb kõigil ettevõtjatel esitada lisamaksudeklaratsioon asjaolude kohta, mis on toimunud minevikus, aga võivad vähendada nende tulumaksukoormust tulevikus.

Eelnõu: 683 Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus.

Eelnõu koostas rahandusministeerium.

Poolt: Reformierakond, SDE.

Vastu: Keskerakond.

Ei hääletanud: IRL;

Keskerakonna liige Vladimir Velman;

Fraktsiooni mitte kuuluvad Lembit Kaljuvee ja Andres Herkel.

5. Välismaiste juhatuse ja nõukogu liikmete töö maksustatakse Eestis olenemata sellest, kas nad selle eest tegelikult ka Eestis raha saavad.

Eelnõu: 683 Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus.

Eelnõu koostas rahandusministeerium.

Poolt: Reformierakond, SDE.

Vastu: Keskerakond.

Ei hääletanud: IRL;

Keskerakonna liige Vladimir Velman;

Fraktsiooni mitte kuuluvad Lembit Kaljuvee ja Andres Herkel.

6. Pankrotiavalduse esitamata jätmine ei ole enam kuritegu.

Eelnõu: 554 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.

Eelnõu algatas justiitsministeerium.

Poolt: IRL, Reformierakond, SDE.

Ei hääletanud: IRLi liige Peeter Laurson;

Reformierakonna liige Paul-Erik Rummo;

Keskerakonna liikmed Enn Eesmaa ja Tarmo Tamm.

7. Ettevõtte sõiduautode ja seotud kulude maksustamise muudatus.

Eelnõu: 644 Käibemaksuseaduse muutmise seadus.

Eelnõu koostas rahandusministeerium.

Poolt: Reformierakond, SDE.

Vastu: IRL, Keskerakond.

Ei hääletanud: IRLi liikmed Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher.

Erapooletu: fraktsiooni mittekuuluv riigikogu liige Lembit Kaljuvee.

Verivihased ettevõtjad

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht ütles, et kõikide eelpool nimetatud seaduste vastuvõtmistega püüab riik ettevõtjatele kohta kätte näidata. „Meil on riigis midagi tõeliselt mäda ja ettevõtjad on verivihased selle üle, mis praegu toimub,“ ütles ta, lisades, et Eestis lükatakse riigi kohustused ettevõtjate õlgadele. Näiteks nõuab tema sõnul maksuamet ettevõtjatelt pidevalt erinevaid andmeid, et seejärel alles vaadata, kas neist andmetest ka midagi leidub. „Kui võimalik, siis tehakse ka ausatest inimestest kurjategijad. See on üldlevinud suhtumine riigis,“ ütles ta.

Kracht tõi riigi hoolimatuse kohta näite sellest, kuidas EVEA käis justiitsministeeriumis rääkimas, et Eestis on probleeme investeeringutekaitse ja ettevõtluskeskkonnaga. „Meile öeldi selgesõnaliselt, et ettevõtluskeskkonna turvalisemaks tegemine nõuab suuri kulutusi ja et see pole Eestis prioriteediks. Öeldi, et ettevõtjad peavad end ise kaitsma,“ rääkis ta. Kracht lisas, et praegune suurim murekoht on just see, et riik ei aita raskustes ettevõtjat.

Laviinina kasvav õigusloome

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et ettevõtjates on enim pahameelt tekitanud käibemaksuseaduse muudatuse ehk autode käibemaksustamise reeglite muutmine ja käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine. „Mõlemad eelnõud on head õpikunäited, kuidas ei tohiks õigusloomet teha – mõjude analüüs tehti tagantjärgi ning sisuline analüüs muudatuste vajadusest oli kahjuks teisejärguline,“ märkis ta.

Sellegipoolest on Paltsi sõnul tehtud ka positiivse mõjuga muudatusi, milleks on näiteks ettevõtete maksude avalikustamine, töötajate registri käivitamine ja karistusõiguse reformi lõpule viimine. „Ju neid on veel, kuid paraku on selge, et maksumuudatused, mis just negatiivsena alati kõige teravamad, jäävad meelde ja mõjutavad enim,“ ütles ta.

Palts lisas, et selgelt kasvavaks probleemiks on aga kujunenud laviinina kasvav õigusloome maht. Varasematel aastatel ei ole kaubanduskoda panustanud nii palju erinevate uute eelnõude analüüsi kui mullu. „See teeb muret,“ ütles Palts. Kaubanduskoja juristid pidid eelmisel aastal ligi 140 eelnõu kohta andma oma kommentaari, mis tähendab, et iganädalaselt pidid nad läbi töötama umbes 2–3 eelnõud. „Iga ettevõtja peab sellise muudatuste mahu juures suutma seda kõike hoomata ja arvestada,“ märkis ta.

Kõiki kontrollida vs. tõsta maksumäära

Reformierakonna liige ja riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas ütles, et ausama maksukeskkonna poolt ja petturite vastu võideldes suureneb kohati ka ausate ettevõtjate halduskoormus. „Siiski arvan, et maksude parem kogumine on parem valik kui maksumäärade tõstmine. Arenguruumi on muidugi alati ja seadusandja pole kindlasti eksimatu, “ märkis ta.  Aas lisas, et Heritage Foundationi uuringu kohaselt on Eesti riik majandusvabadustelt Euroopa Liidus esimesel kohal. „Polegi nii paha tulemus,“ ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev ütles, et juhatusliikmete töötuskindlustuse hüvitise praegune lahendus ei ole õiglane ja vajab uues valitsuse kooseisus muutmist. See-eest märkis ta, et vastuvõetud seadustel on siiski oma eesmärk täita. Näiteks on Vassiljevi sõnul välisomanduses ja Eestis tegutsevaid ettevõtteid puudutava muudatusega olnud rahandusministeeriumi eesmärgiks võrdsustada siin töötavate juhtide maksustamise põhimõtted sõltumata sellest, kust neil palka makstakse. „Ehk siis Eestis tehtud töö eest laekuks maksud Eesti eelarvesse,“ märkis ta. Samuti on Vassiljevi sõnul maksuamet 1000 euro suuruste arvete deklareerimise kohta öelnud, et see on märgatavalt parandanud viimaste kuude maksulaekumist olukorras, kus müük ei ole kasvanud.

Vassiljev lisas, et sõiduautode käibemaksu teemadel oli rahanduskomisjonil erinevate osapooltega põhjalikud arutelud ning seaduse eelnõu muutus nende käigus oluliselt paremaks. „Et see paljudele ettevõtetele meelt mööda pole, on mõistetav,“ ütles ta.

Hetkel kuum