Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome hambaarst maksupagulasena Tallinnas

    Soomes 20 aastat hambaarstina töötanud Satu Aalto avas Tallinna praksise otse D-terminalis.Foto: Eiko Kink

    Kui Eesti arstid sõidavad hordidena Soome tööle, siis põhjanaabrite hambaarste sunnib laevanina Eesti poole suunama Soome üha karmim maksusüsteem ja aasta algusest vähenenud riiklik hambaravihüvitis, mis paneb soomlased hambaid kiristama.

    Satu Aalto hambakliiniku trepi ees Tallinnas loksub laine. Tema Albini-nimelise praksise klaasuksest on mereni tosin sammu. See asub Lootsi tänava tuulises lõpus otse D-terminalis. Tema patisendid tulevad vastuvõtule samuti pigem terminali kaudu Soomest kui sisemaa poolt. Asukoha valik pole juhuslik. Esmaspäeva ennelõunal pakib hommikul samuti laevaga Helsingist saabunud Aalto koos oma kolmeaastase pojaga kliinikus uusi asju lahti, korrates aeg-ajalt lubadust kohe-kohe pitsat sööma minna. Järgmised patsiendid tulevad järgmisel reedel, kui on jälle „Tallinna päev“.
    „Me sõidame kahekesi koos patsiendiga kaks tundi laevaga, et üle lahe Tallinnas tema hambad korda teha, nii et ta selle eest ka maksta jõuaks. See ei sobi mitte igale kliendile, ma enne ikka mõtlen, kui selle variandi välja pakun. Teen seda siis, kui näen, et ta hakkab uute hindade peale pikali kukkuma. Patsient peab suutma ise ka seda olukorda huumoriga võtta,“ ütleb Aalto muiates.
    Pika hambaga maksu alla
    Helsingis 20 aastat hambaarstina töötanud ning seal juba kümme aastat nelja hambaarstiga erakliinikut pidav Aalto hakkas vaatama Tallinnasse kliiniku jaoks sobivat üüripinda mullu mais, sest aprillis kehtestati Soomes esteetilisele hambaravile 24protsendiline käibemaks – kõik, mis teeb hambaid ilusamaks, aga mitte tervemaks, läheb erimaksu alla. Millised protseduurid täpselt uue maksu alla lähevad, seadus ei täpsusta, hambaarst peab seda ise otsustama.
    Albini Tallinna praksis võttis esimesed patsiendid vastu aasta lõpus. Kliinikus on ka kaks laborit – Soome ja Eesti labor, ühes tegutseb soomlane ja teises eestlane. Laboreid jagab Albin ka teiste majas tegutsevate hambaraviettevõtetega.
    "Tegelikult on asi selles, et kui Soome majandus jätkab samasuguse tempoga allakäimist, nagu see viimased seitse aastat on läinud, kaovad kõik meie patsiendid varsti ära. Soomes on 2500 hambaravi erakliinikut, keda see puudutab," võtab Aalto olukorra irooniata kokku.
    „Soome riik püüab maksustada kõike, mida vähegi saab. Patsiendid, kes meie Helsingi kliinikus alati käinud on, säästavad nüüd raha. Kui nad ka tulevad vastuvõtule, ei võta nad enam parimaid ja kallimaid teenuseid, mida varem. Nemad ei saa maksimaalset ravi ja meie ei saa teha keerukaid ja huvitavaid protseduure," ütleb Aalto.
    "Tallinnasse tulles saame meie aga oma oskusi edasi rakendada ja nemad odavamalt vajalikud protseduurid kätte. Lisaks ei pea ma siin muretsema, et tõlgendan makse valesti. Me oleme väikeettevõtjad, mitte maksueksperdid,“ lisab ta.
    „Kui me ei arva, et teenus läheb erimaksu alla, aga riik arvab seda, siis kontrollijad trahvivad meid, hambaarste. Seaduses on konkreetselt kirjas vaid üksikud teenused, mida tuleb eraldi maksustada, näiteks hammaste valgendamine ja portselanhammaste paigaldamine. Selle lisamaksu paneme aga oma teenuse hinnale ju lihtsalt juurde, nii et kliendid ehmatavad ära, see tähendab ju veerandi võrra suuremat arvet,“ sõnab Aalto. 

    Hambaravi hinnaerinevused Soomes ja Eestis

    Hammaste valgendamine Helsingis 400-500 eurot, Eestis kuni 150 eurot, tuleb korrata iga kolme aasta järel.

    Portselanhambad Helsingis 700-1200 üks hammas, Eestis 300-450 eurot hamba kohta.

    Hambaarsti praksise ülalpidamine Tallinnas on vähemalt poole odavam kui Helsingis.

    Hüvitis vähenes kolmandiku
    Nüüd tõmbab Aalto Tallinnas maski ette ja paneb kummikindad kätte kahel päeval kuus, enamasti reedeti. Need on pikad tööpäevad, mis hommikust õhtuni patsientide päralt.
    Lisaks otsib ta kohalikku hambaarsti, kes räägiks nii soome kui eesti keelt ja saaks Tallinna kliinikus ülejäänud päevadel patsiente vastu võtta.
    Peale hammaste iluravi, mis enamasti vaid jõukate eralõbu, vähendas Soome riik tänavu 1. jaanuarist ka tavalist hambaravi hüvitist, paljud teenused kadusid Aalto sõnul üldse kompenseeritavate nimekirjast ning mõne teenuse puhul vähendati riiklikku kompensatsiooni kuni kolmandiku võrra.
    "Varem oli nii, et riik kompenseeris alati erinevate teenuste puhul erineval määral selle maksumuse, nüüd enam mitte. Patsiendid arvavad, et me oleme hindu tõstnud, aga tegelikult vähendas riik hüvitist. Mõnel teenusel kadus see üldse ära, mõnel vähenes kuni 30%."
    Näiteks hariliku kontrolli eest maksis riik varem 21 eurot, nüüd 15,5 eurot. "Kolme nädala pärast on valimised ja uus valitsus peab selle süsteemiga midagi ette võtma. Me oleme praegu täielikus teadmatuses, mis suunas riigi hüvitis liigub,“ muretseb Aalto.

    Eestis pole küsimus mitte konkurentsis, vaid ostujõu puudumises

    Marek Vink, Eesti Hambaarstide Liidu president

    Euroopa Liidus võivad nii arstid kui teenused üle piiri liikuda, samamoodi võib iga Eesti hambaarst Soomes oma kabineti avada. Soome hambaarst ei konkureeri Eesti patsientide pärast, miks peaks Eesti patsient minema Soome hindadega kliinikusse? Soomlase ostujõud on kordades suurem, need pole kindlasti kohalikud hinnad, sadama ümber toimuv äri ongi soomlastele suunatud. Eestis pole küsimus mitte hambaravikliinikute omavahelises konkurentsis, vaid Eesti inimeste madalas ostujõus – hambaarsti teenus jääb üleüldse ostmata, eriti ääremaadel. Pärnus sanatooriumi külje all on küll neid kliinikuid, mis on mõeldud sanatooriumi külastavatele soomlastele.

    Soome kolleegid jälgivad huviga mängu
    Aalto kolleegid imestasid alguses tema idee ja julguse üle osa tööst Tallinnasse kolida, aga ütlevad nüüd, et vaatame, kuidas sul läheb ja siis tuleme ehk ise ka järele.
    „Siin on veel üks Soome hambaarst oma erapraksisega, aga tema on siin juba mõnda aega tegutsenud. Mul on väike äri, ma ei taha, et see põhja läheks, seega pean otsima uusi võimalusi ja tulevikule mõtlema, muidu kasvavad ülalpidamiskulud liiga suureks," ütleb ta.
    Tallinnas on üür Aalto kinnitusel üle poole võrra väiksem kui Helsingis.
    "Meid ajendaski kiiremini tegutsema see ideaalne asukoht, mis sobival hetkel vaba oli. Kui ma saan pakkuda sama teenust samadele klientidele odavamalt, saan ma nii oma äri ka tasapisi laiendada,“ selgitab ta.
    Eestlaste hambad panevad ohkama
    Aalto on võtnud vastu ka kohalikke eestlastest patsiente ja nende hammaste olukord on teda jahmatanud.
    „Tervise mõttes pole ilma hammasteta elamisel midagi viga, aga katkised hambad rikuvad tervist. Infektsioon levib kiiresti. Kohalike suudega on ikka väga palju tööd. Need on lihtsad ja valutud protseduurid, mis neil ära teha tuleks. Kõige harilikum hambaravi on tegemata,“ ütleb ta.
    Mõne inimese hambad on olnud aga nii kehvas seisus, et see mõjutab Aalto sõnul juba ka nende ülejäänud tervist.
    „Siin pole iluraviga mingit pistmist. Ja need mõned, keda olen näinud, on leidnud üsna kiiresti raha, et kõige hullem korda teha. Minu arust pole põhjus ainult rahas, sotsiaalne surve ilma hammasteta elamise vastu on tohutult suur, see paneb inimesed tegutsema,“ sõnab ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuul langetab käibeprognoosi, müügitulu oodatust madalam
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.