Ettevõtjad esitasid oma nägemuse riigireformist

Järgneb Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühispöördumine:

Kahe läinud aastakümne edu on julgete ja riigimehelike otsuste tulemus, kahe tuleva aastakümne edule tuleb sarnaste julgete otsustega alused panna täna. Et ühiskond suudaks uuenenud oludes ja tänases arenguetapis areneda, et suudaksime nendes oludes riiki ülal pidada, lasub meil kohustus rohkem luua ja vähem, kuid targemalt kulutada. Sisulise ja eduka riigireformi alusteks on koordinatsioon, et vältida dubleerimist ja raiskamist, õige suurus, et keskenduda vaid vajalikule, lihtsus et tagada töökindlus, ning mõtteviis, mis keskendub tulemusele, mitte protsessile.

Otsustav ja sisuline riigireform kätkeb endas vähemalt kuut olulist peatükki.

3. Riiklike institutsioonide ülesannete kaasajastamine

Arvestades riigi arengut on põhjust vaadata kriitiliselt üle mitmete, seal hulgas põhiseaduslike, institutsioonide ülesanded ning ressursikasutus. Iga riigi loodud, sh põhiseaduse alusel loodud asutuse puhul on oluline teatud aja tagant üle vaadata nii funktsioonide kui ressursikasutuse otstarbekus. Mõnede funktsioonide vajalikkuse vähenemisel või kadumisel tuleb neid tegevusi ka vähendada või lõpetada nende osutamine, esmajärjekorras tuleb üle vaadata dubleerivad või ülejõukäivad funktsioonid.

4. Õigusloome eesmärgistatuse ja analüüsipõhisuse suurendamine

Õigusloome peab muutuma vajadusepõhiseks, eesmärgiks peaks saama "pigem vähem, aga paremini ja eesmärgipärasemalt". Tänane seis, kus ministeeriumide töötulemusi mõõdetakse õigusloome tööplaani täitmise ja eelnõude arvuga, koormab ühiskonda ebamõistlikult ja ülemäära.

Õiguslik regulatsioon on muutunud niivõrd detailseks, et iga uus areng ühiskonnas nõuab õigusloomelist sekkumist, millega kaasneb õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve kulu. Ka õigusloomeprotsessis tuleb arvestada kulude suurusega – nii avalikule kui erasektorile, nii õigusaktide väljatöötamise ajal kui ka rakendamisel. Eesti eesmärk peaks olema kaasaegse kodanikuühiskonna mudel, kus on suur roll heas usus sõlmitavatel lepetel.

5. Avaliku halduse ja poliitikakujundustegevuste tõhustamine

Avaliku halduse kulud laiemas mõistes on riigi üks suurimaid kuluartikleid. Riigi toimimise seisukohalt on tegu oluliste funktsioonidega, kuid arvestades kulusurve olulist kasvu lähemail aastakümneil, tuleb taoliste funktsioonide mahu kasvamist vältida. Eelistada tuleb avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist ning investeerida efektiivsusesse. Tegevuste optimeerimine ja kvaliteedi tõstmine on riigi konkurentsivõime seisukohalt hädavajalik.

6. Avaliku teenuse kestlikkuse tagamine

Parema planeerimise nimel tuleb riigi tegevuskuludes selgelt eristada osa, mis kulub avaliku halduse toimimiseks ning mis kulub avaliku teenuse osutamiseks. Eeskätt tuleb tagada riigi põhiteenuste (haridus, meditsiin, pääste, politsei jm) kõrge kvaliteet. Kvaliteedi parandamist tuleb alustada põhjalikust analüüsist, milliseid avalikke teenuseid ning kui palju ja kus vajame. Avaliku teenuse kvaliteeti investeerimine peab toimuma eeskätt avaliku sektori sees oleva ressursi ümbersuunamise, alles seejärel täiendava rahastamise tulemusel.