Fondid investeerivad kallilt ja kehvalt

„Finantskriisist saadud kogemused tegid teiste inimeste investeeringuid suunavad haldurid väga ettevaatlikuks ning riske võetakse vähe. Viimastel aastatel on aga riskide võtmine ära tasunud,“ ütles investeerimisfirma ConvergEx turustrateeg Nicholas Colas.

Föderaalreservi erakorralised meetmed finantskriisiga toimetulemiseks on loonud ka atmosfääri, kus kõik turud liiguvad samas suunas. Riskantsemate varade puhul, mille hulka kuuluvad ka aktsiad, on suund olnud viimase kuue aasta jooksul peamiselt üles ning hinnad on kõvasti kasvanud.

„See teeb aktiivsete fondihaldurite töö palju raskemaks, sest nad peavad tulutoovates sektorites tegema erakordselt suuri panuseid, et turgu ületada,“ ütles Colas.

Trendid on muutumasInvestorid on aga aru saamas, et kõrged teenustasud portfelli haldamise eest ei too paremaid tulemusi. Alates 2006. aastast on aktiivsetest fondidest pidevalt raha välja voolanud, selgub uuringufirma Morningstar andmetest.

Investoreid ei saa selles sugugi süüdistada. Aktiivsed fondid võtavad õigete aktsiate väljavalimise eest teenustasusid 0,6-1 protsenti.

Passiivsed fondid järgivad aga turgu või teatud ettevõtetest moodustatud kogumit. Kuigi passiivsed fondid on vähem glamuursed, küsivad nad vähem teenustasusid kui aktiivsed fondid. Tasud on kohati 0,1-0,2 protsenti.

Suureks muutuseks investeerimistrendides võib lugeda ka börsil kaubeldavate fondide (ETFid) plahvatuslikku kasvu. ETFid järgivad üldiselt indekseid, kuid neid on sarnaselt aktsiatele tunduvalt lihtsam osta ja müüa.

Üks taoline börsil kaubeldav fond – SPDR S&P 500 ETF (SPY) – jõudis hiljuti fondide populaarsuse edetabelis teisele kohale. See fond on pakkunud aktiivsetest investeerimisfondidest ka paremat tootlust. Viimase viie aasta jooksul pole 80 protsenti aktiivsetest fondidest SPDR S&P 500 ETFi tootlust suutnud ületada.