Mait Kraun • 14. märts 2015
Jaga lugu:

Fondid investeerivad kallilt ja kehvalt

Aktsiagraafik  Foto: Bloomberg

Inimesed maksavad aktiivsetele fondihalduritele suurt raha, et nad suudaks teha üht – pakkuda üleüldisest turust kõrgemat tootlust. Enamus niinimetatud aktiivsetest fondihalduritest ei ole suutnud turust paremat tootlust näidata, vahendab CNN Money.

Aktiivsete fondihaldurite tööks ongi analüüsi tegemine ja tulevikuprognooside alusel investeerimine. Nad peaksid suutma ületada suurte aktsiaindeksite nagu Dow Jones või Standard & Poor's 500 tootlust. 2014. aastal ei suutnud 86 protsenti taolistest fondidest aga turule silmi ette näidata.

Tegemist ei olnud üksikjuhtumiga – viimase viie aasta kokkuvõttes pole turgu suutnud ületada lausa 89 protsenti aktiivsetest fondidest. Viimase kümne aasta jooksul ei suutnud indeksitest paremat turutootlust näidata 82 protsenti taolistest fondidest.

Tõsi, viimase aja probleemides saab süüdistada ka 2008. aastat, mil finantsturgudel tekkis kaos.

„Finantskriisist saadud kogemused tegid teiste inimeste investeeringuid suunavad haldurid väga ettevaatlikuks ning riske võetakse vähe. Viimastel aastatel on aga riskide võtmine ära tasunud,“ ütles investeerimisfirma ConvergEx turustrateeg Nicholas Colas.

Föderaalreservi erakorralised meetmed finantskriisiga toimetulemiseks on loonud ka atmosfääri, kus kõik turud liiguvad samas suunas. Riskantsemate varade puhul, mille hulka kuuluvad ka aktsiad, on suund olnud viimase kuue aasta jooksul peamiselt üles ning hinnad on kõvasti kasvanud.

„See teeb aktiivsete fondihaldurite töö palju raskemaks, sest nad peavad tulutoovates sektorites tegema erakordselt suuri panuseid, et turgu ületada,“ ütles Colas.

Trendid on muutumasInvestorid on aga aru saamas, et kõrged teenustasud portfelli haldamise eest ei too paremaid tulemusi. Alates 2006. aastast on aktiivsetest fondidest pidevalt raha välja voolanud, selgub uuringufirma Morningstar andmetest.

Investoreid ei saa selles sugugi süüdistada. Aktiivsed fondid võtavad õigete aktsiate väljavalimise eest teenustasusid 0,6-1 protsenti.

Passiivsed fondid järgivad aga turgu või teatud ettevõtetest moodustatud kogumit. Kuigi passiivsed fondid on vähem glamuursed, küsivad nad vähem teenustasusid kui aktiivsed fondid. Tasud on kohati 0,1-0,2 protsenti.

Suureks muutuseks investeerimistrendides võib lugeda ka börsil kaubeldavate fondide (ETFid) plahvatuslikku kasvu. ETFid järgivad üldiselt indekseid, kuid neid on sarnaselt aktsiatele tunduvalt lihtsam osta ja müüa.

Üks taoline börsil kaubeldav fond – SPDR S&P 500 ETF (SPY) – jõudis hiljuti fondide populaarsuse edetabelis teisele kohale. See fond on pakkunud aktiivsetest investeerimisfondidest ka paremat tootlust. Viimase viie aasta jooksul pole 80 protsenti aktiivsetest fondidest SPDR S&P 500 ETFi tootlust suutnud ületada.

Aktiivseid fonde ei tasu siiski kartaKas see tähendab, et investorid peaks aktiivsetest fondidest täielikult loobuma ning hüppama ETFidesse ja teistesse passiivsetesse fondidesse?

Seda ei peaks tegema, sest aktsiaturul on kõikumised muutumas järjest suuremaks ja volatiilsus on tõusnud. Traditsiooniliselt on sellises keskkonnas hästi läinud just aktiivsetel fondidel.

Kuigi debatt passiivsete ja aktiivsete fondide üle on tuline, ei peaks investorid kogu raha vaid ühe poole peale panustama.

„Õnneks ei pea investorid tingimata nende kahe vahel valima. Sa võid näiteks oma peamised varad panna passiivsete fondide kaudu USA aktsiatesse ja seejärel leida heade saavutustega aktiivse fondihalduri, kuhu samuti investeerida,“ ütles Colas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum