Sirje Rank • 18. märts 2015 kell 21:01

Kreeka raiub oma - ootab poliitilist lahendust

Kreeka peaminister Alexis Tsipras Kreeka parlamendis  Foto: Scanpix/Reuters

Kreeka on täna Brüsselis algava Ülemkogu raames taotlenud eraldi mini-tippkohtumist, et arutada riigi kriitilist rahalist seisu.

„Võib arvata et Kreeka üritab saada oma tegevusele toetust, veenda, et nad vajavad rahalist abi ja vajavad kohe,“ püüdis rahandusminister Maris Lauri eile aimata, milleks see eraldi nõupidamine Kreeka peaministri Alexis Tsiprase, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'i ning Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri ja Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi vahel.

„Selge on aga see, et Euroopa Liidus on reeglid ja neid ei murta. Rahaeraldised käivad ikka selle järgi, mis on kokku lepitud,“ jäi Lauri kindlaks.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ei kavatse painduda. „Valijad on käskinud meil kärpekuur ja abiprogrammi kokkulepped lõpetada, et tagasi nõutada oma rahvuslik väärikus,“ ütles Tsipras eile Kreeka parlamendis. „Valijatelt mandaadi saanud ametnikud räägivad läbi valijatelt mandaadi saanud ametnikega ning tehnokraadid tegelevad tehnokraatidega,“ tsiteeris agentuur Bloomberg.

Kreeka loodab poliitilist kokkulepet, et läinud kuul pikendatud abiprogrammist veel välja maksmata summad kiiremini kätte saada.

Viis aga, kuidas Kreeka teistelt liikmesriikidelt saadud usalduskrediiti on raisanud ning eelkõige oma suurima kreeditori Saksamaaga suhted teravaks ajanud, paneb ka Kreeka kõige tugevamaid toetajaid kahtlema, kas sel riigil ikka rahaliitu asja on.

„Mina annan alla,“ kirjutas veendunud eurofiil, panga UniCredit analüütik Eric Nielsen viimases kliendikirjas. „Kui nad reegleid täita ei taha (ja viimased nädalad annavad vähe lootust), siis olgu valmis lahkuma.“ Viimaseks tilgaks karikas sai nõue, et Saksamaa hüvitaks Kreekale Teise maailmasõja ajal tekitatud kahju.

Ratsutamine surnud hobusel

Teisipäevasel Euroopa Komisjoni, IMFi ja Euroopa Keskpanga telekonverentsil kaebasid ametnikud, et Kreeka ei täida veebruaris sõlmitud kokkuleppe tingimusi, kirjutas agentuur Bloomberg informeeritud allikatele viidates. Saksa ametnike sõnul on katsed veenda Kreeka valitsust ambitsioonikat reformikava kokku panema sama hea kui ratsutada surnud hobusel. IMFi esindajad kurtsid, et nii tänamatut abi saajat pole fondil 70aastase ajaloo jooksul veel olnud.

„Kõnelused on rasked,“ möönis Saksamaa kantsler Angela Merkel teisipäeval oma partei parlamendisaadikutele.

Eile kommenteeris Kreeka valitsuse pressiesindaja Gabriel Sakellaridis, et Kreeka taotleb poliitilist lahendust. „Me ei alatähtsusta tehnilisi diskussioone, kuid selleks peab olema raamistik ja me taotleme poliitilist lahendust,“ ütles ta.

Sakellaridis eitas aga, et aprilli alguses Moskvat külastades plaanib Kreeka peaminister Venemaalt rahalist abi küsida.

Kreeka rahaline seis halveneb kiiresti. Homme tuleb Ateenal võlakohustusi täita üle 2 miljardi euro ulatuses, palgad ja pensionid ootavad maksmist märtsi lõpus. Samal ajal saadab valitsus parlamenti eelnõusid, mis toovad eelarvele kulusid, mida ei ole kreeditoridega kooskõlastatud nagu veebruaris lubati teha. Eile menetles Kreeka parlament eelnõud sotsiaalse kriisi leevendamiseks, mille Euroopa Komisjon oli käskinud menetlusest välja võtta.

„Me ei tagane sellest, mis me lubasime ning mida ühiskond ja majandus vajavad, et hinge tõmmata,“ ütles Tsipras, mööndes, et valitsusel on likviidsusega probleeme.

Grexit pole ainus väljavaade

Morgan Stanley analüütikute põhistsenaariumi järgi Kreeka euroalast välja ei kuku, küll aga on suurenenud tõenäosus (üks kolmele), et see „piisavalt suure“ valesammu puhul juhtub. Leitakse, et euroala tuleks sellega toime ja isegi võidaks, muutudes Kreeka lahkumisest homogeensemaks.

Hulk analüütikuid nii ei arva ja hoiatavad, et eurost lahkumine purustab alustõe, et rahaliit on pöördumatu. Siis on kõik spekulatsioonideks avatud.

Teisipäeval välgatas eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem Hollandi raadiole antud intervjuus mõtet, et Kreeka puhul ei pea kohe vallanduma rahaliidust välja kukkumise stsenaarium. On olemas pretsedent 2013. a Küprose abiprogrammist, kus ajutiselt viidi sisse kapitalikontroll.

„Seda on uuritud, mis siis juhtub, kui mõni riik väga suurtesse raskustesse satub – see ei pea kohe tähendama rahaliidust lahkumist,“ ütles ta. Ka Küprose jaoks tuli rakendada radikaalseid meetmeid. „Igasuguseid stsenaariume võib välja mõelda.“

Maris Lauri arvas samuti nii. „See, et üks riik ei suuda täita oma võlakohustusi, ei tähenda ilmtingimata seda, et ta euroalast välja heidetakse või et ta sealt välja kukub,“ märkis ta, tuletades meelde, et iga raha oluline tunnus on see, et rahvas seda usaldab.

Ametlikult täna algava Ülemkogu päevakavas Kreekat ei ole. Teemadena on laual energialiit, idapartnerlus, olukord Ukrainas ja suhted Venemaaga.

Hetkel kuum