Kas Ateena läheb Venemaalt raha küsima?

Taolise sammu ajastus on tekitanud mitmeid küsimusi. Ei ole teada, kas see on uue valitsuse harilik välispoliitiline samm või minnakse Venemaale finantsabi küsima.

Kreeka valitsuse ja krediitorite vahelised kõnelused jooksid täna jälle ummikusse. Euroopa liidrid ütlesid, et 7,2 miljardi euro saamise eelduseks olnud reformiplaani ei täidetud nõuete kohaselt. Kreeka on hoiatanud, et raha võib otsa saada vahetult pärast kohtumist president Putiniga, mis toimub 8. aprillil.

Tsipras, kes tuli võimule jaanuaris, planeeris Moskvasse minna mais. Kuna kõnelused abiraha saamiseks EL-i riikidega ei ole sujunud, otsustas Tsipras paar nädalat tagasi, et saab Putiniga varem kokku. Ilma abirahata ähvardaks Kreekat maksejõuetus ja potentsiaalselt ka euroalast lahkumine. See suurendaks ebastabiilsust terves regioonis.

Ateena sõnul läheb Tsipras Venemaale selleks, et parandada kahe riigi vahelisi suhteid. Mitmed Kreeka ametnikud on aga spekuleerinud, et Ateenal võib tekkida kiusatus Venemaalt raha küsida, kui kõnelused EL-i riikidega tulemusi ei anna.

„Sellega avaldatakse survet eurotsoonile, et nad Kreekale järeleandmisi teeksid,“ ütles organisatsiooni Centre for European Reform direktori asetäitja Simon Tilford.

Ta lisas, et kui asjad on nii, siis Kreeka mängib õnnemängu, mis võib lõpuks hoopis neile endile kahjulik olla. „Venemaaga flirtimine tähendab, et astud vaenujalale ülejäänud eurotsooniga,“ ütles Tilford. „Kes Saksamaal Kreeka asjadesse pehmemat suhtumist pooldasid võivad taolise sammu järel ümber mõelda.“

Enamus Kreeka kõrgetest riigiametnikest on eitanud, et Ateena võiks Venemaalt raha küsida. Erandiks on näiteks Kreeka kaitseminister Panos Kammenos, kes ütles avalikult, et Kreeka võiks „plaan B“ raames küsida raha Venemaalt, Hiinalt või USA-lt.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et palve esitamisel kaaluvad nad abi andmist kindlasti.

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ütles eelmisel kuul antud intervjuus, et Tsipras kinnitas talle, et Kreeka ei hakka Euroopa ühtse välispoliitika „tüliõunaks“.

Ei tasu aga unustada, et Syriza partei poolt juhitud Kreeka valitsus mõistis EL-i Venemaa vastu suunatud sanktsioonid hukka. Taoline käitumine tuli Euroopa liidritele üllatusena ja ähvardas kogu ühtse välispoliitika pea peale pöörata. Suure surve tõttu muutis Ateena oma seisukohta ja liitus sanktsioonide pooldajatega.