Panustame vangidele 5 mln eurot enam

Viimasel kolmel aastal on vangide ülalpidamiskulud kasvanud pea 5 mln euro võrra.  Foto: Meeli Küttim

Viimasel kolmel aastal on vangide ülalpidamiskulud kasvanud pea 5 miljoni euro võrra, samal ajal kui vange ja kriminaalhooldusaluseid on üle 2400 võrra vähemaks jäänud. Lõviosa kuludest võtavad enda alla vanglateenistuse personaliga ja vanglakinnistutega seotud kulud.

Personaliga tehakse sihipärast töödKristo Kulo, Tartu vangla direktori asetäitja 

Tartu Vangla eelarve on nii tänavu kui möödunud aastatel olnud, arvestades riigi eelarvelisi võimalusi, sellises mahus, mis on võimaldanud seatud eesmärkidega üldiselt hakkama saada. Personali osas oleme teinud järjepidevat ja sihipärast tööd erialase väljaõppega ametnike osakaalu suurendamiseks, mis on tõstnud tehtava töö kvaliteeti. Selleks eraldatud eelarvevahendid on olnud vangla jaoks optimaalsed.

Tööturu üldisi tendentse arvestades on hea töötaja leidmine üha raskem, nõuab intensiivset tööd, kuid see ei ole olnud vangla jaoks ületamatu probleem. Kahtlemata oleme läbi personali tehtud investeeringute saavutanud oodatud tulemuse. Vanglast vabanevale vangile on õpetatud uusi oskusi läbi õppetöö, tööhõive, sotsiaalprogrammide ja teiste taasühiskonnastavate tegevustega on tagatud sotsiaalne toetus. Ülevaade vangiga vanglas tehtust ja soovitustest edasiseks rehabiliteerimiseks edastatakse vangi tähtaegse vabanemise korral kohalikele omavalitsustele.

Tänavuse pea 50 miljoni euro suuruse vanglateenistuse eelarvega peaks kaetud saama ümmarguselt 3000 vangiga ja 5000 kriminaalhooldusalusega seotud kulud. Kui 2005. a kulus riigil justiitsministeeriumi andmetel ühe päti ülevalpidamiseks 400 eurot kuus, siis kolme aasta eest oli see summa juba pea 1000 eurot ja selleks aastaks on planeeritud 1300 eurot kuus, mis on kõrgem kui Eesti keskmine palk. Kusjuures ühe vangi toidule kulub riigil kuus mitte rohkem kui 40 eurot, mis on neli korda vähem kui sõduri toidukulu.

„Vanglate puhul ei saa viimastel aastatel rääkida olulisest protsentuaalsest tegevuskulude kasvust, pigem on see üldnumbrite kasv võimaldanud vältida suurt mahajäämust palgaturust ja kompenseerinud sisseostetavate teenuste hinnatõusu,“ ei näinud justiitsministeeriumi vanglateenistuse valdkonna asekantsler Priit Kama midagi halba vangidele aasta aastalt kasvavates kuludes nii kinnistutesse kui ka kõikvõimalikesse spetsialistidesse.

Eestis on viis vanglat

Harku ja Murru vanglaasukoht: Pikk 19, Harku alevik, Harju maakondasutatud: 1920. aastad ja 1938kinnine ühiselamu- ja kambervanglanais- ja meessoost süüdimõistetud isikudvanglakohtade arv 192

Tallinna vanglaasukoht: Magasini 35, Tallinn ja Vana-Narva mnt 17, Maarduasutatud: 1919kinnine kambervangla eelvangistushoonetes ja kinnine ühiselamu tüüpi vangla vangistussektsioonidesmees- ja naissoost täiskasvanud vahistatud, meessoost täiskasvanud süüdimõistetudvanglakohtade arv 1020 (sh 116 avavangla kohta)

Tartu vanglaasukoht: Turu 56, Tartuasutatud: 2000kinnine kambervangla avavangla üksusegamees- ja naissoost täiskasvanud vahistatud, meessoost täiskasvanud süüdimõistetud vanglakohtade arv 998 (sealhulgas 60 avavangla kohta)

Viru vanglaasukoht: Ülesõidu 1, Jõhviasutatud 2006kinnine kambervangla koos avavanglaosakonnagameessoost täiskasvanud vahistatud, meessoost täiskasvanud ja alaealised süüdimõistetud, naissoost täiskasvanud vahistatudvanglakohtade arv: 1100 (sh 100 avavanglakohta)

Allikas: justiitsministeeriumi koduleht

Vanglate rahastamine tulevikus ei vähene

Küsimusele, kas kõik tehtud kulutused on ka tulemust väärt, ja kuidas mõõdetakse tulemust ning kuidas näeb tulemust maksumaksja, vastas Kama, et eraldi hinnatakse vangidega tehtava taasühiskonnastamis- ja haridustöö tulemusi, vangide toime pandud rikkumisi ning vanglapersonali kvalifikatsiooni ja oskusi. See toimub tema sõnul eraldi vanglate kaupa, arvestades seda, milliseid vange ühes või teises vanglas hoitakse.

Kama uskus, et ettenähtavas tulevikus ei muutu oluliselt vanglate kulude osakaal riigieelarves, konkreetsed rahanumbrid sõltuvad ilmselt ka edaspidi palgaturu arengust ja sisendhindadest. „Arvestades seda, et Põhjamaad, kelle hulgas on Soome oma enam kui 5500 eurose igakuise kuluga vangi kohta pigem tagasihoidlikul kohal, ei arva veel, et nende tasuvuspiir oleks saabunud, jääb Eesti vanglate tegevus meie eluajal selgelt piiratuks võimalustega, mitte vajadustega,“ toonitas asekantsler.

Selline "tasuvuspiir" ei saa Kama sõnul sõltuda ainult vangla ja kriminaalhoolduse tegevusest, vaid vanglateenistuse ettevalmistustöö kasutegur sõltub sellest, kuivõrd suuresti riiklik sotsiaalsüsteem ja omavalitsused suudavad vanglast vabanenuid vastu võtta.

„Kui rääkida vangide arvu ja kulude suhtarvust, siis tõepoolest, kulud vangi kohta kasvavad. Esmalt tuleneb see sellest, et Eesti vanglasüsteem läheb järk-järgult laagertüüpi vanglatelt üle üksikkambritele. Laagertüüpi vanglad ei sobi kaasaegseks vanglatööks, sest neis on keeruline vange õigele teele aidata ja vältida vanglakultuuri edasikandumist vanadelt noortele. Kambervanglates aga piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja tegeletakse aktiivselt vangi õiguskuulekale käitumisele suunamisega,“ selgitas justiitsministeeriumi avalike suhete juht Katrin Lunt kulude kasvu tagamaid.

Vangide ja kriminaalhooldusaluste hõive 2014. aastal:

Vangide ja kriminaalhooldusaluste sotsiaalprogrammides osalemise maht kuigivõrd ei muutunud. Programmides osales 831 süüdimõistetud vangi (2013. aastal 846) ja 128 vahistatut (2013. aastal 115) ning 772 hooldusalust (2013. aastal 989). Sotsiaalprogrammidest osalesid vangid ja kriminaalhooldusalused enim eluviisitreeningus, viha juhtimise programmis ja sotsiaalsete oskuste treeningus.

Riigikeele õppe eri tasemekursuste läbinud vangide arv vähenes võrreldes 2013. aastaga 763-lt 615-le. Ka üldhariduskoolis õppivate vangide arv on kahanenud. Põhikoolis õppis 2014/2015. õppeaasta alguses 138 vangi (eelmise õppeaasta alguses 171), gümnaasiumis 88 vangi (aasta varem 90). Kutsekoolis alustas õpinguid 225 vangi (aasta varem 269). Vangla abitöödel (koristamine, köögitöö, toidujagamine, prügi järelsortimine) osales aasta jooksul 1438 vangi (2013. aastal 1253). ASi Eesti Vanglatööstus käitistes töötas 299 vangi (2013. aastal 317) ja teistes ettevõtetes 527 vangi (2013. aastal 450).

Vanglakuriteod ja kriminaalmenetlused 2014. aastal:

Vanglateenistus alustas 2014. aastal 389 kriminaalmenetlust, s.o on 70 võrra vähem kui tunamullu. Endiselt moodustasid ligi poole nendest (174) ametnikuvastased ründed (53 kriminaalmenetlust) ja ametnike solvamise juhtumid (121 kriminaalmenetlust).

Aasta jooksul ei pandud vanglates toime mõrvu, tapmisi ega tapmiskatseid. Ühel juhul alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest (vt surmajuhtumeid). Selles kriminaalasjas menetlus veel kestab.

Vägistamiskahtluse tõttu alustati 2014. aastal üks kriminaalasi, milles menetlus veel kestab. 2013. aastal vägistamiskahtluse tõttu alustatud kahest kriminaalasjast üks on praeguseks jõudnud esimese astme kohtusse ja teine lõpetati, kuna kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist.

Surmajuhtumid vanglates 2014. aastal:

Aasta jooksul oli vanglates kaheksa surmajuhtumit. Üks vang pani Tartu vanglas toime enesetapu. Raske haiguse või terviserikke tagajärjel suri kuus vangi. Ühe vangi surma põhjuste väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust ja surma täpsemaid asjaolusid kontrollitakse kohtuarstliku lahangu käigus. Esialgsetel andmetel põhjustas vangi surma terviserike.

Allikas: justiitsministeeriumi koduleht

Vang saab töö eest kuni 200 eurot

Tänapäeval ei ole Lundi sõnul valvuri töö ainult vangide valvamine. „Tänapäevase vangistuse eesmärk on vangi õiguskuulekale teele suunamine ja taasühiskonnastamine. Selleks, et vang saaks vabanedes ühiskonnas hästi hakkama, aidatakse tal vanglas toime tulla alkoholi- ja uimastiprobleemidega, toetatakse hariduse omandamist, riigikeele õpet, kutseoskuste õpet ja töökogemuste omandamist. Kõik alla 64aastased meditsiinilise vastunäidustuseta vangid on kohustatud töötama või õppima. See kõik nõuab asjakohase haridusega võimekaid vanglatöötajaid,“ rääkis Lunt.

„Seega, kui okupatsiooniaja pärandina piirdus aastakümneid vanglate kui poolsõjaväelise suletud süsteemi mõte vangide kinnihoidmisega, siis tänapäevase vanglatöö eesmärk on muuta neid, kellest võivad saada seaduskuulekad kodanikud, ja pidada turvaliselt kinni neid, keda pole võimalik muuta,“ lisas ta.

Kinnipeetavate isikute tööhõive tagamise ja kinnipeetavate tööoskuste arendamisega tegeleva ASi Eesti Vanglatööstus juhataja Voldemar Nellise sõnul töötab vanglates umbes 160-180 vangi. „Keskmiselt saavad kinnipeetavad 150-200 eurot kuus. Samas on nii kõrgemaid kui madalamaid palku. Harva on kinnipeetav tööl täisajaga, kuna nad kõik läbivad koolitusi, sotsiaalprogramme, kohtumisi jne,“ rääkis Nellis.

Vanglatööstuse juhi sõnul laekub töötasu riigi arvele ja sealt siis vangla jaotab edasi, kuidas täpselt, seda Nellis kommenteerida ei osanud, aga kõike kätte nad ei saa. „Osa rahast läheb nõuete katteks, kui neid on, osa vabanemisfondi, mis makstakse välja, kui vang vabaneb, osa raha saavad kasutada vanglakaupluses,“ selgitas ta.

Kuivõrd hästi üldse sujub vangidega töö? Mis on suurimad probleemid? Nellise sõnul töötab ettevõte suuresti nagu kutsekool, ainult et isemajandav kutsekool. Tööliste efektiivsus on vähemalt kolm korda väiksem kui tavaettevõttes. Viimati sai ettevõte riigilt otsedotatsiooni 2007. aastal. „Tööjõu voolavus on 80% ümber, ehk teisisõnu me õpetame kinnipeetava välja ja ta lahkub vanglast. See on ka majanduslikus mõttes suurim probleem,“ vastas Nellis.

Kuigi vangide ja ametnike suhtarv on Eestis viimastel aastatel Lundi sõnul paranenud, mille kohaselt on praegu 2-3 vangi peale üks töötaja, tegeleb vangi kinnipidamise tagamisega Eestis kaks kuni kolm korda vähem ametnikke kui Skandinaavia vanglates, mille taset ettenähtavas tulevikus saavutada ei plaani.

Üllatas puuduv korruptsioon Urmas Velleste, Tallinna vangla endine vang 

Tallinna vangla murekohad on süstemaatiline inimõiguste rikkumine, meditsiiniteenuste puudumine, väikesed toiduratsioonid ja ebainimlikud ning inimväärikust alandavad olmetingimused. Pesta saab kord nädalas, puudub ventilatsioon ja kraanist soe vesi, tualett on auk põrandas, 12 m2 kambris elab 6 kinnipeetavat. Kõigest 5 min kaugusel hotell Olümpiast asub tõeline maapealne põrgu - viimane nõukogudeaegne laagertüüpi tsoon. Inimõiguste rikkumine võib olla ka tingitud ametnike juriidilisest teadmatusest, sest kaadrivoolavus on suur. 

Küll aga juhin tähelepanu positiivsema külje pealt, et valvurid ja julgeolekuametnikud olid enam jaolt reeglina viisakad, hea närvikavaga, kontrollisid oma emotsioone.

Julgeolekuosakond, kes tegeleb vanglas sisejulgeoleku tagamisega, jättis üllatavalt professionaalse mulje. Kõige rohkem üllatas aga puuduv korruptsioon.

Üle mõistuse suur kinnipeetavate arv Eesti vanglates täidab kellegi huvides oma kindlat eesmärki. Leian, et see ei ole juhuslik. Arvestades, kui suur summa kulub riigieelarvest vanglate majandamiseks, siis tundub, et see on kellegi huvides ja kellegi jaoks suur äri. Samas ei tohiks kulusid kärpida, sest see halvendaks veelgi kinnipeetavate niigi halba olukorda. Riik peaks ehitama kiirelt valmis uue Tallinna vangla.

Vangide arv endiselt liiga suur

Kuigi viimastel aastatel on vangide arv jõudsalt vähenenud, siis Eestis on vangide arv endiselt liiga suur, palju suurem kui mujal Euroopa Liidus, ja kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest. Numbritest rääkides ütles Lunt, et 2006. aastal oli 100 000 elaniku kohta 321 kinnipeetavat ja 587 kriminaalhooldusalust, 2012. aasta lõpuks 262 kinnipeetavat ning 526 kriminaalhooldusalust. „Vangide arvu vähendamine on üks olulisi kriminaalpoliitika prioriteete,“ toonitas ta.

Vangide arvu vähendamine on seotud justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul kuritegevuse üldise tasemega, mis on Eestis järjepidevalt langenud. "Nii kuritegevuse taseme kui vangide arvu vähendamine on mõlemad Eesti kriminaalpoliitika prioriteedid, mistõttu oleme selles suunas pidevat tööd teinud. Teine pool vangide arvu vähenemisest on muude karistusalternatiivide lisandumine. Inimese ühiskonnast eraldamist võimaldavad karistusalternatiivid on uute kuritegude ennetamise mõttes vangistusest parema tulemuslikkusega, mistõttu on valitsus toetanud ka läbi seadusloome selliste alternatiivide võimalikult laia spektrit. Lähtuvalt riigikogu poolt vastu võetud kriminaalpoliitika arengusuundadest tuleks vangistust kasutada vaid ühiskonnale ohtlike kalduvuskurjategijate puhul," teatas Tuulik.

Kriminaalhooldusaluste arvu vähenemise taga on Tuuliku sõnul eelkõige kohtus süüdimõistetud isikute arvu vähenemine, kuid ka mõningane karistuspraktika muutus, mille kohaselt on viimastel aastatel suurenenud tingimisi karistuse mõistmine ilma kriminaalhoolduseta.  

Hetkel kuum