Mari Mets • 12 aprill 2015

Uus Eesti pank tärkab Monaco investorite toel

Priit Põldoja (vasakul) ja Jan Andresoo firmast Cofi on kasvanud välja Inbank.  Foto: Andres Haabu

Endised hansapankurid Priit Põldoja ja Jan Andresoo on loonud oma panga Inbank, mis sündis nende varasemast järelmaksuärist nimega Cofi ning seab põhitähelepanu samuti eraisikute järelamaksuteenusele ja hoiuste pakkumisele. Panga kaasinvestorid on pärit Monacost.

Inbank ei looda konkureerida suurte universaalpankadega, vaid hoopis teiste oma niši esindajatega.

Reedel finantsinspektsioonilt krediidiasutuse loa ehk pangalitsentsi saanud Inbanki esimene oma toode, millega pank turule tuleb, on Inbanki nõukogu esimehe ja endise Hansapanga juhi Priit Põldoja kinnitusel hoius.

„Kui me oleme selle kaasamisel edukad, on see meile ühtlasi ka finantseerimisallikas uute äriideede ellu viimiseks. Me näeme finantssektoris palju võimalusi, need võivad olla näiteks väikeettevõtete finantseerimise või ka pangakaartide vallas, " ütles Põldoja.

"Kuum valdkond on hetkel kindlasti maksed. Jälgime hoolega, mis toimub makseäris väljaspool pankasid ja paneme natuke ka oma raha mängu. Tahame olla pangana innovatiivne, proovida uusi asju. Meil pole mõistlik ehitada uut universaalpanka, nagu on Swedbank siin juba edukalt kanda kinnitanud.  Meil tuleb teha natuke teistmoodi,“ rääkis ta.

Uus Eesti pank Inbank

Kasvanud välja ASist Cofi, kes sai reedel finantsinspektsioonilt krediidiasutuse loa

Panga põhitegevusteks on järelmaksuteenus ja hoiuste kaasamine

Järelmaksu pakutakse ligi 200 kaupmehe kaudu peamiselt jaeklientidele

Panga tegevjuht on varem Hansapangas töötanud Jan Andresoo, juhatusse kuuluvad Liina Sadrak ja Marko Varik, nõukogu esimees on endine Hansapanga juht Priit Põldoja ning nõukogusse kuuluvad Roberto De Silvestri, Rain Rannu, Reimo Hammerberg ja Triinu Reinhold

Peamised osanikud on Pershing Hall Holding ja Cofi Investeeringud

Kokku ligi 50 töötajat, s.h 15 Inbankis, 5 Lätis, 10 oma IT-firmas, 20 sidusettevõtetes

Pank avab aprilli lõpus oma teenindussaali Cofi ruumides Tallinnas aadressil Niine 11, põhitegevus toimub veebis

Esitoode: Säästukaart Pluss

Inbank on kasvanud välja Priit Põldoja ja samuti Hansapangas töötanud Jan Andresoo 2010. aastal loodud järelmkasufirmast Cofi. Erinevate kaupmeeste kaudu on Cofil tänaseks juba 100 000 järelmaksuklienti.

„Meil on 200 partnerit, kelle kaudu järelmaksu pakume. Näiteks ETK (Konsumi, Maksimarketi, A ja O – toim), Bauhofi, Rademari, Sportlandi, Amservi, Plasto, Hansaposti järelmaks. Need kõik oleme tegelikult ju meie. Meie finantseerimine, krediidianalüüs ja tehnoloogia,“ loetles Andresoo.

„Oleme kasvanud Eesti suurimaks järelmaksupakkujaks, kõige tuntum on ehk ETK Finants (ETK ja Cofi ühisfirma – toim), mis annab välja makse- ja krediitkaarte nagu Säästukaart Pluss. Oleme nüüd jõudnud sinnamaale, et saime pangalitsentsi. Jan oli Cofi tegevjuht, nii on ta nüüd ka Inbankis ja mina olen nõukogu juht. Keegi peab ju mingi positsiooni võtma. Oluline on hea meeskonnatöö, mitte positsioonide nimetamine,“ selgitas Põldoja.

Probleemid algavad sageli kodumaistest pankadest

Ardo Hansson, Eesti Panga juht

Kindlasti on Eesti turul olemas nišid, kus olemasolevate pankade praktikad on jätnud teatud teenimisvõimalused või on marginaalid juba piisavalt suured või on mõned lõigud, kus nad ei tahagi konkureerida ja jätavad ruumi teistele, kes oskavad seda ära kasutada.

Täiendav konkurents on iseenesest positiivne, peaasi, et nad on piisavalt konservatiivsed. Kui vaadata Euroopas ringi, siis on probleemid tekkinud sageli just kodumaiste pankadega. Nende tugevus, äriplaani ja kapitali tugevus on üliolulised, kõik sõltub kvaliteedist.

Algus nähtamatu käena

„Me nägime Janiga finantssektoris huvitavaid kasvuvõimalusi, oleme alati olnud huvitatud eraisikutele suunatud teenustest ja sellest, kuidas kasutada infotehnoloogiat paremini toote müügiks ja uute teenuste turule toomiseks. Loogiline koht, kust alustada, oli järelmaks, sest selle pakkumiseks on vaja head tehnoloogilist tööriista, krediidiotsustusoskust, mis tuleb  pangakogemusest, ja suhteid kaupmeestega, mis tuleb üles ehitada," rääkis Põldoja.

"Alustajale polnud nii oluline kliendibaas ja tugev enda bränd. Me ei leidnudki põhjust, miks meil oleks üldse vaja enda brändi esile tuua, sest me töötasime väga edukalt läbi kaupmeeste, kes müüsid meie kaupa oma brändi kaudu,“ ütles ta.

Cofi ja selle sidusettevõtete finantseerimisportfell on 30 miljonit ning Põldoja ja Andresoo said aru, et on vaja teha järgmine samm, sest niimoodi pole võimalik enam kasvada.

„Tulime turule pangana,  sest hoiust pole võimalik müüa ilma litsentsita ja läbi partnerite on seda ka suhteliselt keeruline kaasata. Algusest peale oli meie eesmärk töötada välja edukas finantsettevõte, kus me ise tahaksime elu lõpuni töötada," ütles ta.

Põldoja lubas, et nad jätkavad olemasolevat strateegiat ja teevad edasi partneritepõhist koostööd kaupmeestega. Cofi klientidest saavad nüüd Inbanki kliendid.

"Pangaks olemine annab meile laiema platvormi, suuremad finantseerimisvõimalused ja rohkem ressurssi,“ märkis Põldoja.

Samas oli see Põldoja kinnitusel ka pisut pealesunnitud samm, sest kapitaliturul finantseerimine Eestis väga hästi ei toimi.

„Me oleme end seni läbi partnerite ja võlakirjade väga hästi finantseerinud, aga me oleme pidanud selleks kogu aeg kombineerima. Saime aru, et kui me liigume 30 miljonist veel edasi, oleme piisavalt suured, et kaasata kapitali läbi hoiuste ja teha inimestele häid hoiusepakkumisi. Tänases intressikeskkonnas, kus eraisikute säästud on väga palju kasvanud, aga tootlikkus on väga madal, on see hea võimalus,“ lisas ta.

Nišipankadele ruumi jagub

Rain Lõhmus, LHV panga asutaja ja nõukogu esimees

Ma pole nende äriplaaniga päris täpselt kursis, aga see kõlab nagu spetsialiseerunud pank ja meenutab Bigbanki, kes võtab ka hoiuseid ja annab tarbimislaenu. Cofi spetsialiseerub rohkem järelmaksule.

Ruumi on alati, kui strateegia on õige ja asja hästi teha. Nišistrateegial on ilmselt suuremad šansid läbilöömiseks kui universaalpankade kopeerimisel. Kui nad juba tegevuslitsentsi kätte said, siis ju finantsinspektsioon vaatas nende äriplaanid täpsemalt läbi ja ju nad pidid usaldusväärsed tunduma.

Investorid Monaco vürstiriigist

2010. aastal Cofit asutades oli Põldojal ja Andresool küll pisut raha, kuid kohe hakkasid nad otsima ka investoreid ja finantseerimist pangalt, samal ajal ka esimesi töötajaid. Põldoja puutus siis kokku 2003. aastast Eestis kinnisvarasse investeerivate Monaco ettevõtjatega, kes töötavad praegu Colonna Kinnisvara all.

„Neile meeldis minu mõne järelmaksuettevõttest ja mõned kuud hiljem külastasime koos nendega Monacot, Torinot ja Milanot, kus kohtusime riskifondide ja teiste järelmaksuettevõtetega. Meie investoriteks ongi seitse Monaco eraisikut, kes on kogenud ettevõtjad. Kaasasime 2,5 miljonit eurot ja veel 2 miljonit DNB pangalt,“ selgitas Põldoja.

Inbanki nõukogusse kuuluvad nüüd veel Monaco investoritest Robrto De Silvestri, Triinu Reinhold Colonna Kinnisvarast, Soraineni advokaat Reimo Hammeberg, kes on Cofit pikka aega juriidiliselt nõustanud ja Rain Rannu, kes on Põldoja kinnitusel praegu üks kõige kõvem start-up-ettevõtja.

Konkurents teiste omasugustega

Andresoo ütleb, et Inbankil pole ambitsiooni hakata koguma inimeste palgalaekumisi, nad tahaksid pakkuda spetsiifilisi finantstooteid, mis jäävad väljapoole igapäevast arveldamist. „Sellepärast tahaksimegi inimeste kodupankadega hästi läbi saada, kui nad on võtnud Inbanki kaudu järelmaksu,“ ütles ta.

Põldoja ütleb, et nende konkurents pole mitte Swedbanki või SEBga, vaid oma niši tegijatega.

„Kui me tulime 2010. aastal turule, oli järelmaksus turuliider Swedbank, 2013. lõpus otsustas Swed sellelt turult väljuda ning nüüd on olnud järelmaksuturul pikalt eesotsas firma nimega Liisi, seal on ka LHV ja Bigbank,“ lausus ta.

Ta rõhutab, et Inbank on oma klientide suhtes paindlik. „Suurtes organisatsioonides on lihtne joosta mingite protsessiliste raskuste otsa, meil neid pole, sest ettevõte on dünaamiline ja langetab otsuseid kiiresti. Kunagi öeldi Hansapangas, et väga oluline on, et ettevõttel on hea peremees. Meie toimetamegi siin heaperemehelikult, mitte kellegi teise heaks,“ märkis Põldoja.

Kanna kinnitamine Lätis

Seni on Cofi klienditeenindus toimunud vaid veebi ja telefoni teel, kuid Inbank avab aprilli lõpuks ka ühe klienditeenindussaali Kalamajas Niine tänaval, kus hoiuste tegemisel klientidega kohtutakse. Enamus tööst jätkub siiski veebis, et inimestel oleks võimalikult mugav oma raha Inbanki paigutada.

Mehed lubavad, et ühel päeval tuleb kindlasti ka Inbanki pangakaart, seni on nad andnud kaarte välja partnerite kaudu.

Andresoo ja Põldoja ültevad, et neil on eesmärk kaasata teatud hulk hoiuseid, kuid eesmärgiks pole klientide arv. Detsembris andsid nad esimese järelmaksud välja ka Lätis, seal on neil juba 15 koostööpartnerit.

„Loogiline mõte oleks liikuda edasi Leedu poole, aga selleks peab tekkima hea võimalus ja kohalik meeskond. Nagu hea restoran alustab kokast, mitte mööbli tellimisest, nii peame ka meie leidma Leedus kõigepealt hea meeskonna,“ ütles Põldoja.

Homme kohtub Inbanki tiim ka pangaliidu esindajatega, et astuda Eesti pangaliidu liikmeks.

Põldoja: panganduse mängureeglid on läinud õiglasemaks

Pangandusregulatsioonide puhul  on Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja sõnul oluline, et need kaitseksid lõpptarbijat pahatahtliku laenamise eest.

„Tarbija kaitseks on peale tulnud regulatsioon hea ja mängureeglid on läinud õiglasemaks. Aga kui see regulatsioon on liiga range ja hakkab piirama konkurentsi, siis see vähendab valikuvabadust, innovatsiooni ja tõstab hindu,“ ütles ta.

Põldoja arvates on praegu regulatsioon suhteliselt tasakaalus, aga teatud suunal võiks teha finantssektoris oluliselt rohkem innovatsiooni.

"See puudutab uute toodete väljatoomist. Tansferwise on vaid üks näide, mis tegutseb väljaspool sektorit. Raha ülekandmine ühest valuutast teise pole tegelikult ju eriti keeruline toode, aga ettevõtte väärtus on väidetavalt pea miljard eurot,“ märkis ta.

Ta ütles, et elu suurtes pankades on muutunud väga impersonaalseks, ühelt poolt on mõjutanud seda regulatsioonid, teisalt pankade filiaalistumisest tulenevad organisatsioonilised muutused, mille keskelt on raske leida vastutajat.

„Ma arvan, et Skandinaavia pangad pole viimasel ajal oma klientide hoidmisel mitte laisad, kuid pärast kriisi on fookus muutunud. Pangajuhte kuulates jäävad kõlama märksõnad nagu regulatsioon, kulude kokkuhoid, riskid. Meie tahaks tuua uuesti esiplaanile märksõnad kasv, innovatsioon ja kliendid,“ sõnas Põldoja.

Hetkel kuum