Vilja Kiisler • 22. aprill 2015 kell 7:30

Eduka Eesti idee idaneb võimuleppes

Eduka Eesti värskeima võiduidee autor Tarmo Tanilas.   Foto: Andres Haabu

Eduka Eesti arvamuskonkursi ideed on osutunud erakondadele tänuväärt lugemismaterjaliks, kuid seadusemuudatusi eeldavad ettepanekud saavad tegelikkuseks visalt.

Peaauhind 10 000 eurot, teine koht 3000, kolmas 2000.

Esimesel hooajal avaldas Äripäev 85, teisel 92 ja kolmandal 90 arvamuslugu.

Äripäeva partnerid 2014-2015: Danske Bank, Tallinna Kaubamaja, Mootor Grupp, Saku Õlletehas EMT ja Elion.

Eduka Eesti ideed pälvisid erakondade tähelepanu erakondade programmide kokkupanekul, ütles vastne rahandusminister Sven Sester (IRL). „Koalitsioonilepe sisaldab eelmise aasta võiduideega haakuvat ülesannet analüüsida tööandjapensioni rakendumist ning pakkuda välja lahendused süsteemi parandamiseks,“ tõi ta näite.

Sesteri sõnastus on täpne: koalitsioonilepe sisaldab tõepoolest „ülesannet“ välja pakkuda lahendusi „süsteemi parandamiseks“, aga ei kavanda konkreetse idee elluviimist seadusemuudatuse vormis.

Eelmise aasta Eduka Eesti võiduidee paneb nimelt ette luua priitahtliku pensionikonto, kuhu tööandja suunab iga kuu 5% töötaja palgast. Riik alandab pankur Tarmo Tanilase ettepaneku kohaselt inimese tulmaksumäära 5% võrra ja kannab selle summa sinnasamasse pensionikontole. Pensionireformi selline reformimine, mis on Tanilase loos saanud konkreetse kuju, eeldab seadusemuudatust. Seda pole plaanis.

Võlal punane tuli ees

Tänavuse võiduidee suhtes on Sester veelgi ettevaatlikum, sest see eeldab riigivõlakirjade emiteerimist. See on Reformierakonna juhitavates valitsustes olnud tabu ja jääb selleks ka nüüd. Tänavu teistkordse võidu võtnud Tarmo Tanilas pani ette kasutada pool võlakirjade emiteerimisest laekuvast rahast taristuprojektidesse ning teise poolega luua pikaajaliste strateegiliste investeeringute fond.

„Võlakirjad on üks võimalikke finantsinstrumente,“ kommenteeris  Sester. „Tuleb hinnata nii kulusid (intressid, teenustasud, võimalikud registritasud jne) kui ka paindlikkust. Arvestades Eesti riigieelarve madalat finantseerimisvajadust on siiani olnud mõistlik kasutada soodsat pikaajalist laenu Euroopa Investeerimispangalt.“ Sester möönab, et enamik Euroopa riike kasutab võlaportfelli juhtimiseks võlakirju. Tema hinnangul on aga võlakirjade emiteerimine praktiline lahendus suuremahuliste võlaportfellide juhtimiseks, väikese finantseerimisvajadusega riikidel on üldjuhul otstarbekam kasutada laene ja suunatud võlakirjaemissioone.

Sester tunnistab ka seda, Euroopa Keskpanga hiljutine otsus osta eurotsooni võlakirju mõjub võlakirjade emiteerimisele positiivselt. „Samas peab silmas pidama fakti, et keskpangad ostavad võlakirju vaid järelturult,  st riik ei saa keskpangale otse võlakirju müüa, ning kuni 25% ulatuses emissioonist,“ tõi ta välja vastuargumendi. Riigivõlakirjade emiteerimist, tootlike varade soetamist ja võla abil taristuprojektide rahastamist võimulepe ette ei näe.

Lobjaka idee leppes sees

Küll aega leiab võimuleppest punkti, mis näeb ette luua globaalne Eesti-võrgustik, millesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased, Eesti sõbrad ja nende ühendused.

Siin tunneb Eduka Eesti ideedega kursis olev lugeja ära tänavuse konkursi kolmanda koha võitnud kolumnist Ahto Lobjaka loo „Piiritu Eesti“, mis sõnastab vajaduse luua riigist lahkunud eestlaste hõlvamise poliitika, mille sisuks on Eesti määratlemine end Eestiga seostavate inimeste, mitte riigipiiride kaudu.

Reformierakonna programmi ja sealtkaudu võimuleppesse on see küll tõenäoliselt jõudnud Eesti Välispoliitika Instituudi 2011. aasta uuringu „Eesti välisesinduste võrgustiku olevik ja tulevik“ kaudu, kus kõnealune idee on esitatud esialgsel kujul. Lobjakas tegutses välispoliitika instituudi analüütikuna kuni eelmise aasta lõpuni.

Lapsed õpivad programmeerima

Ka Eduka Eesti esimese hooaja idee õpetada kõik lapsed võimalikult varakult programmeerima on tasapisi tegelikkuseks saamas. Kui Raul Ennus ja Heiki Urbala 2013. aastal selle idee – küll mõnevõrra erineva rõhuasetusega – välja käisid, polnud tollane haridusminister Jaak Aaviksoo just vaimustuses. Urbala pöördumisele „Hr Aaviksoo, teeme ära!“ ei järgnenud vähimatki reaktsiooni.

Seevastu praegune haridusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi annab teada, et digipädevuse kujundamine, sh võimalusel programmeerimise õpetamine, on muudetud kõigi õppeainete osaks. „On selliseid koole, kus programmeerimist õpetatakse esimesest klassist informaatika õppeaine raames. Programmeerimist saab gümnaasiumis pakkuda valikkursusena.“  2013/14 õppeaastal õpetati IKT- või tehnoloogia-alaseid õppeaineid 396 koolis 560st, valdavalt valikainetena informaatikat ning arvutiõpetust. Gümnaasiumiastmes lisaks ka 3D-modelleerimist, programmeerimist ja rakenduste loomist, robootikat jmt.

Muudatus viidi õppekavasse sisse eelmisel aastal – varem nähti digioskuste arendamist õppekavas ette üksikute ainete raames.

Hetkel kuum