Eduka Eesti idee idaneb võimuleppes

Võlal punane tuli ees

Tänavuse võiduidee suhtes on Sester veelgi ettevaatlikum, sest see eeldab riigivõlakirjade emiteerimist. See on Reformierakonna juhitavates valitsustes olnud tabu ja jääb selleks ka nüüd. Tänavu teistkordse võidu võtnud Tarmo Tanilas pani ette kasutada pool võlakirjade emiteerimisest laekuvast rahast taristuprojektidesse ning teise poolega luua pikaajaliste strateegiliste investeeringute fond.

„Võlakirjad on üks võimalikke finantsinstrumente,“ kommenteeris  Sester. „Tuleb hinnata nii kulusid (intressid, teenustasud, võimalikud registritasud jne) kui ka paindlikkust. Arvestades Eesti riigieelarve madalat finantseerimisvajadust on siiani olnud mõistlik kasutada soodsat pikaajalist laenu Euroopa Investeerimispangalt.“ Sester möönab, et enamik Euroopa riike kasutab võlaportfelli juhtimiseks võlakirju. Tema hinnangul on aga võlakirjade emiteerimine praktiline lahendus suuremahuliste võlaportfellide juhtimiseks, väikese finantseerimisvajadusega riikidel on üldjuhul otstarbekam kasutada laene ja suunatud võlakirjaemissioone.

Sester tunnistab ka seda, Euroopa Keskpanga hiljutine otsus osta eurotsooni võlakirju mõjub võlakirjade emiteerimisele positiivselt. „Samas peab silmas pidama fakti, et keskpangad ostavad võlakirju vaid järelturult,  st riik ei saa keskpangale otse võlakirju müüa, ning kuni 25% ulatuses emissioonist,“ tõi ta välja vastuargumendi. Riigivõlakirjade emiteerimist, tootlike varade soetamist ja võla abil taristuprojektide rahastamist võimulepe ette ei näe.

Lobjaka idee leppes sees

Küll aega leiab võimuleppest punkti, mis näeb ette luua globaalne Eesti-võrgustik, millesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased, Eesti sõbrad ja nende ühendused.

Siin tunneb Eduka Eesti ideedega kursis olev lugeja ära tänavuse konkursi kolmanda koha võitnud kolumnist Ahto Lobjaka loo „Piiritu Eesti“, mis sõnastab vajaduse luua riigist lahkunud eestlaste hõlvamise poliitika, mille sisuks on Eesti määratlemine end Eestiga seostavate inimeste, mitte riigipiiride kaudu.

Reformierakonna programmi ja sealtkaudu võimuleppesse on see küll tõenäoliselt jõudnud Eesti Välispoliitika Instituudi 2011. aasta uuringu „Eesti välisesinduste võrgustiku olevik ja tulevik“ kaudu, kus kõnealune idee on esitatud esialgsel kujul. Lobjakas tegutses välispoliitika instituudi analüütikuna kuni eelmise aasta lõpuni.