Osta Gazpromi aktsiat, hoolimata ELi trahvi riskist

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 23. aprill 2015 kell 9:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osta Gazpromi aktsiat, hoolimata ELi trahvi riskist
ELi konkurentsivolinik Margrethe Vestager.Foto: EPA
Aktsiaanalüütikud ei kiirusta muutma oma ostusoovitusi Vene gaasimonopoli Gazprom aktsiale, hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon esitas firmale ametliku süüdistuse domineeriva turupositsiooni kuritarvitamises.
Kui süüdistus jõusse jääb, võib Gazpromi ähvardada trahv kuni 10% ulatuses firma aastakäibest. Ettevõttele võib see tähendada kuni 10 miljardi dollari suurust trahvi (kõige viimastel avalikel andmetel oli Gazpromi käive 2013. aastal 99 miljardit dollarit) ning pingestada veelgi Euroopa Liidu ja Venemaa Ukraina kriisist halvenenud suhteid.
Bank of America Corp, mis läinud nädalal andis Gazpromi aktsiale ostusoovituse, jäi aga samale seisukohale ka pärast süüdistuse esitamist, põhjendades, et vastastikune suur sõltuvus sunnib pooli kompromissi leidma, vahendas agentuur Bloomberg.
Niisamuti jäid enesele kindlaks Renaissance Capital Ltd. ja UBS AG, mis samuti muutusid viimastel nädalatel Gazpromi aktsia suhtes optimistlikumaks.
Gazpromi aktsia odavnes kolmapäeval Londonis 1,6%, 5,69 dollarile, kui konkurentsivolinik Margrete Vestager teatas, et Euroopa Komisjon süüdistab Venemaa riigifirmat ebaõiglases hinnastamispoliitikas ja piirangute seadmises, mis ei võimalda Euroopa riikidel Euroopa turul Venemaalt ostetud gaasiga vabalt kaubelda. Seades gaasi müügile piirangud, saab Venemaa rakendada "jaga ja valitse" poliitikat, mis annab ülemäärase mõjujõu, märkis EL.
Vene gaasile pole alternatiivi
„Varem või hiljem alustavad Gazprom ja Euroopa Liit läbirääkimisi, kuna Gazprom ja EL on teineteisest sedavõrd suures sõltuvuses,“ ütles Bloombergile Bank of America analüütik Karen Kostanian, korrates ostusoovitust Gazpromi aktsiale. „Ükskõik kui väga EL ka pingutab, et oma sõltuvust Venemaa gaasist vähendada, ei ole praegu Venemaa gaasile erilist alternatiivi. Gazpromile on aga Euroopa turg kriitilise tähtsusega,“ ütles ta.
Venemaa saab umbes 10% oma eksporditulust Euroopasse müüdud gaasist.
UBSi analüütik Maksim Moškov, kes tõstis Gazpromi aktsia soovituse osta peale, põhjendas, et ELi ja Gazpromi vaidlus on väldanud juba aastaid ning selle mõjud on aktsia hinnas juba arvesse võetud. Nii ei näinud ta põhjust oma ostusoovitust muuta.
„Gazprom ja EL asuvad läbirääkimistesse ja seda võib-olla kõige kõrgemal tasemel,“ ütles Renaissance Capitali nafta- ja gaasisektori analüütik Ildar Davletšin. „See on kasulik mõlemale. Gazprom saab euroalale olla aastaid odava gaasi tarnija, Gazprom saab aga vastu kindluse, et saab eksportida suuri koguseid.“
Viimase kuuga on ostusoovituste arv Gazpromi aktsiale kasvanud viielt üheksale, mida võib seletada sellega, et relvarahu Ukrainas on enam-vähem pidanud ja nafta hind 50 dollari tasemel barrelist stabiliseerunud. Eeldatakse, et lääneriigid ei rakenda Venemaa suhtes täiendavaid sanktsioone.
Samas soovitab Credit Suisse Group AG aktsiat müüa, prognoosides, et EL jätkab jõupingutusi sõltuvuse vähendamiseks ühest tarnijast, mille pidurdamist võib Gazprom omakorda üritada madalamate hindadega.
Läinud nädalal ütles Gazpromi juht Aleksei Miller, et näeb Venemaa osakaalu kasvu ELile gaasi tarnijana. Praegu on Venemaa osa 30%. Ka Venemaa energiaminister Aleksander Novak ütles, et ELil pole muud alternatiivi kui veel vähemalt 25 aastat suuresti Venemaa gaasist sõltuda.
Kolm peamist etteheidet
Margrethe Vestageri sõnul kavatseb Euroopa Komisjon keskenduda eelkõige kolmele teemale: kas Gazprom takistab gaasi edasimüüki teise liikmesriiki (see teema tõusis eriti nähtavale, kui EL püüdis aidata Ukrainat, varustades Kiievit Venemaa gaasiga Poola ja Slovakkia kaudu); kas Gazprom on kehtestanud põhjendamatult kõrge gaasi hinna (Balti riigid ja Poola) ning kas gaasi tarnimise eest nõutakse vastu kontrolli torujuhtmete üle (Poola, Bulgaaaria).
„Kõik see taandub ühele nimetajale – domineeriva positsiooni kuritarvitamisele,“ ütles Vestager.
Gazpromil on Euroopa Komisjoni süüdistusele vastamiseks aega 12 nädalat. Firma teatas oma avalduses, et süüdistus on alusetu, ning avaldas lootust, et Venemaa valitsuse toel leitakse mõistlik lahendus. Gazprom teatas, et firma järgib kõiki rahvusvahelise õiguse norme ja nende riikide seadusi, kus Gazprom tegutseb.
Gazprom viitas, et on valitsuse kontrollitud strateegiline ettevõte ning kordas Kremli seisukohta, et konkurentsivaidlus tuleb lahendada riik-riigi tasandil. Läinud aasta septembris allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin dekreedi, mis annab valitsusele õiguse Gazpromi ELi juurdluse eest kaitsta.
Ebasõbralik samm vs. kõigile ühed reeglid
Venemaa energiaministeerium nimetas ELi esitatud süüdistust ebasõbralikuks sammuks ja katseks survestada Venemaad oma energiapoliitika kujundamisel. Ministeerium näeb süüdistusel poliitilist alatooni ja seost Ukraina kriisiga.
Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrete Vestager ütles, et otsuses Gazpromile ametlik süüdistus esitada poliitika mingit rolli ei mänginud. Tal on võimalus viidata, et vaid nädalapäevad varem sai süüdistuse domineeriva positsiooni kuritarvitamises ka USA internetihiid Google.
„Kõik Euroopa turul tegutsevad firmad – olgu nad Euroopa firmad või mitte – peavad järgima ELi reegleid,“ ütles Vestager.
Kõik siiski seda arvamust ei jaganud. Leedu president Dalia Grybauskaite säutsus Twitteris, et lõpuks ometi on Euroopa Komisjon Gazpromi ette võtnud ning et Kremli poliitilisel ja energia hooba rakendaval väljapressimisel ei ole tulevikku.
Täna kauples Gazpromi aktsia 5,72 dollari tasemel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum